võib väheneda formaalse hariduse toetamine ja väheneks ka mitteformaalse õppe programmid. Kokkuvõte Huviharidusel ja -tegevusel on nii riigi, kohaliku omavalituse kui ka noore tasandil kanda suur roll. Läbi huvihariduse on võimalus noorteni viia riiklikult tähtsad sündmused, traditsioonid jne., mis on vajalikud eesti riigi kestlikuks arenguks. Nagu eelnevalt öeldud, siis noored loovad homse maailma ning oluline on kasvatada meie noortest tulevased kultuuritarbijad, pakkudes kultuurikogemusi varases eas. Samuti ei saa unustada, et huvihariduse ja -tegevuse teel panustame ka noorte võtmepäevuste arenemisele, mille toel muutuvad ka noorte omavahelised suhted, suureneb noortes empaatiavõime. Tutvustades erinevaid kultuure, muutub noorte suhtumine teistesse kultuuridesse, sest muutub teadmine, et me kõik ei ole ühesugused. Toetades noorte loovust, aitame kaasa nende edaspidiste probleemide lahendamisele.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 5 4. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule (R. Brockmann, G. Salemann jt). 17. sajandil tekib vaimuliku kirjanduse kõrvale eestikeelne ilmalik kirjandus, selle harrastajad ja kujunajad. Ülikool, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, trükikojad nene juures soodustasid kõrgelt haritud meeste tulekut Eesti aladele, tuues Saksamaalt kaasa uuemaid kultuurikogemusi, avarama kirjandushuvi ning luuleharrastuse (barokse stiili). Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste puhul hakkasid kirjutama ka luulehuvilised Tallinnas. Kreeka ja ladina keelte kõrval on mõnel juhul juba kasutatud ka eesti keelt. Ajavahemikust 1637-1721 on säilinud üle paarikümne eestikeelse juhuluuletuse. Peamisteks luule
annaabi.ee 
