..............................................................................5 Kasutatud allikad.....................................................................................6 2 Kolmandale riigile iseloomulik kunst sai alguse 1933, Hiltleri võimulesaamise aastal Hitler isiklikult kuulutas kõik 20. sajandi moodsa kunsti voolud ,,mandunud kunstiks", mis tuli hävitada. Septembris avas Joseph Göbbbels Riigi Kultuurikoda. See omakorda jaotus iga kunstiliigi jaoks. Kultuurikoja eesmärk oli arendada aaria rassile omast kunsti. Maalikunst Aaaria rassile omaseks kunstiks peeti traditsioonilist, klassitsismi ja realismipärast kunsti. Erinevalt Itaaliale vihati modernismi. Algas võitlus avangardismi ja ekspressionismi vastu, mille keskuseks Saksamaa oli muutunud. Kunstnikud põgenesid riigist. Arvati, et Emil Nolde, Ernst Barlach ja Erich Heckel iseloomustavad hästi
1930. aastatel tegutses Tapal arvukalt orkestreid ja laulukoore, Tegutsesid Tapa ENKS-i ja Soomusrongide Rügemendi allohvitseride kogu segakoorid. Kohalikud näitetrupid lavastasid näiteks Jakob Liivi "Ordumeistri", O. Lutsu "Tagahoovis", Jones´i opereti "Geisha". 1950. aastal loodi Tapa rajooni kultuurimaja, põhimõtteliselt kõik 50.-60. aastate kultuurisündumised viidi sinna. Kultuurimaja oli olemas oma orkester ja tantsugrupp ja näitering. 1993. aastal loodi kultuurikoda, mis on endise kultuurimaja eest. Seal toimuvad enamikud kultuurisündmused ja kultuurikoja poolt korraldatakse Tapa linnas aukohal olevad Tapa linna päevad. 21. sajandil on Tapa linnas olemas muusikakool, kunstikool, raamatukogu, noortekeskus ja erinevad trennid (tuntuim on käsipall). Tutntud isikud Tapalt on pärit palju Eestis tuntud inimesi. Nendest kuulsaimad on näiteks lauljanna Elina Born, ooperilaulja Reigo Tamm, animafilmirezissöör, karikaturist, graafik ja osaline kirjanik
halva kunsti näitamiseks korraldati. 1927. aastal sai Alfred Rosenberg Hitlerilt ülesandeks luua natsionaalsotsialistlik kultuuriselts. Selts hakkas kandma nime ,,Saksa kultuuri võitlusliit" (Kampfbund für deutsche Kultur). Selles ühingus võideldi nii erinevate modernismi ilmingutega (arhitektuuri bauhaus, ekspressionism, abstraktsus maalikunstis) kui ,,kultuuribolsevismiga". Saksa Kultuuri Võitlusliidu baasil loodi Riigi Kultuurikoda, mille kuuest kojast üks pidi haldama kujutavat kunsti. Kõik, kes tahtsid kunsti luua, pidid astuma vastava koja liikmeks, kuid sinna ei võetud neid, kes ei suutnud tõestada oma "aaria" päritolu või olid olnud seotud "mandunud" kunstiga. Väljajäämine tähendas kutsekeeldu ning keeldu isegi ainult enda jaoks kunsti luua ja kunstimaterjale hankida. Keelu järgimist võis kontrollida politsei. Rühmituse manifesti kohaselt algas kunsti allakäik juba impressionismis.
annaabi.ee 
