Olulisemad punktid: Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni, et mitte vaja ei ole uurida üksi kultuuri või inimese mõtlemist vaid seda, kuidas mõjutab kultuur inimese mõtlemist ning igapäevaseid valikuid. Victoria-ajal oponeeriti kultuuri ja loodust. See mõte on mulle võõras ning seetõttu kirjutasingi selle siia. Loodust mõistetakse kui kaost, primitiivsust ja distsiplineerimatust, kuid kultuuri kui tsivilisatsioon, korrastus ja peensus. Kultuuriklassi ja töölisklassi ei saanud tol ajal ühtseks muuta. Kultuuriklassi ja töölisklassi taust ning maailmavaated on hoopis erinevad. Miks on süvaanalüüs vajalik? Miks kõrvutati loodust ja kultuuri? Kasutatud on nende autorite teoseid: Nicholas Abercombie, Roland Barthes, John Clarke, Alan Dundes, Orvar Löfgren, Chantal Mouffe jpt.
Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Jah, Moskva soovis Eestit liita Venemaa kultuuriruumiga ning välja juurida kõik Eestimaise 15. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikud jooned. Eesti kultuuri lõhestatus. Kultuuri areng Stalini ajal. TV lk. 55 ül. 1-2. Missuguseid survevahendeid ja võtteid kasutas riik iseseisvusaegsete haritlaste ja nende loomingu hävitamiseks? Ideoloogiline surve, tsensuur, sundorienteeritus vene kultuurile, kultuuripärandi hävitamine, rõhutati kultuuriklassi iseloomu, infosulg, loomeinimesi väljamaale ei lastud Mida mõistetakse haritlaste sisemise (hingelise) kahestumise all? Näiliselt pidid nad pooldama kommunismi kuid tegelikult kirusid ning mõnitasid kõik punavõimu Milleni võis see mõnikord inimese viia? Inimesed olid ära hirmutatud, võis hulluks minna, prooviti põgeneda välismaale, hakati dissidendiks 16. Kirik nõukogude ühiskonnas. Lk. 129-130; TV lk. 56 ül. 3
Põhjuseks paljude loomeinimeste põgenemine läände ja seal tegevuse jätkamine. Kodu-Eesti kultuuri püüti muuta nõukogulikuks. Nõukogude kultuuripoliitikale oli iseloomulik: 1. ideoloogiline surve 2. kultuuri tsenseerimine 3. sundorienteerumine vene kultuurile 4. eelnevate põlvkondade kultuuripärandi valikuline hävitamine, erifondide loomine 5. infosulg lääne kultuurist ei tohtinud NSV liidus keegi midagi teada, loomeinimesi välismaale ei lastud. 6. rõhutati kultuuriklassi iseloomu kultuur peab olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" 7. ateistlik propaganda TV lk 56 ül 3 Positiivseteks saavutusteks Stalini ajal võib pidada: 1. G. Hernesaksa võitlust laulupidude traditsiooni jätkamise eest, esimene sõjajärgne laulupidu toimus 1947 2. aktiivne osavõtt isetegevusringide tööst Hrustsovi aeg 1. saabus suurem loominguvabadus, sest tsensuur nõrgenes 2. tekkis uus põlvkond kirjanikke (J. Kaplinski, H. Runnel, E. Niit, J. Kross jt
annaabi.ee 
