ka ühistalguid. Inimesed on aktiivsed ja töökad, soosides koha pidevat arengut. Avinurmet iseloomustavateks kolmeks omadussõnaks tooks välja töökus, meisterlikkus, tarkus. Lisa 6 Joonis 1. Avinurme alevi südame kaart, kus punasega on minu poolt piiritletud ala. Joonis on võetud Delfi kaardiotsingust Foto 1. Pildil on kujutatud pastoraadi hoonet. Foto on pärit Avinurme Koduloomuuseumi kogust, mis on kättesaadav Avinurme kultuurikeskusest, Koduloomuuseumi kontorist. 7 Foto 2. Pildil on Avinurme kirik. Foto pärineb Avinurme Koduloomuuseumi kogust, mis on kättesaadav Avinurme kultuurikeskusest, Koduloomuuseumi kontorist. Foto 3. Paremal pool on Avinurme Gümnaasiumi hoone ja vasakule jääb praegune kooli söökla ja kunagine kooli- ning vallamaja. Foto autoriks on Kristo Tikk. 8 Foto 4. Pildil on Avinurme kultuurikeskus
tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus oli 27-aastane, kui ta raamatu lõpetas, täiesti tundmatu kirjanik, sündinud ja üles kasvanud Alzeerias. Camus teenis elatist ajakirjanikuna ja oli juba avaldanud kaks köidet artikleid. Ent kaugel Pariisist, Prantsusmaa kultuurikeskusest, ei pälvinud need tööd tähelepanu. Sõda viis ta pealinna, kaasas oli tal valmis käsikiri, mis ilmus raamatuna pärast Prantsusmaa okupeerimist 15. juunil 1942. aastal algtiraaziga 4400 eksemplari. See on kummaline osavõtmatus, mis kujundab kangelast ja tema jutustust. Pealtnäha osavõtmatult võtab ta vastu teate ema surmast, tema haual ei näita ta üles mingit meeleliigutust. Juba järgmisel päeval lööb ta Mariale külge, õhtul istuvad nad kinos, näidatakse lõbusat filmi
Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud. Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt tegutsevaiks kaitsevaimudeks). Oletatakse, et haldjanimetus olevat laenatud muistsest kultuurikeskusest, Virumaalt. Selle kasuks kõneleb asjaolu, et see sõna esineb ainult eestlaste, soomlaste ja vadjalaste juures. Reeglina on haldjad seotud kohaga, nn võimupiirkonnaga. Näiteks järvehaldjas. Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud. Elis-Helen Starkopf 16 Sisukokkuvõtte: Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta lk 3 Meie arvamus Maa ja elu tekkest lk 4-5 Teaduslik maakera ja elu teke lk 6 Maailma loomise religiooseid käsitlusi lk 7-8
annaabi.ee 
