pikemaks emalviibimiseks kujunes pooleaastane reis Saaremaal, mis algas 1920. aasta aprillis abikaasa tervise kosutamiseks. Saaremaa muljetest, sealse looduse omapärast ja inimeste mõttelaadist pajatab Anton Hansen Tammsaare reisikirjas ,,Saaremaa veste" (Teder 1977:53- 54). Tammsaare oli väga kokkuhoidlik inimene ja pida arveraamatuid, et iga sisse-ja väljatulek kirjas oleks. Eriti elu teisel poolel oli Tammsaare rahaline olukord väga hea, lisaks honoraridele sai Tammsaare toetust Kultuurikapitalist(Tammsaare...2007). 1.7. Tammsaare surm Veel 1940. aasta 29. veebruari õhtul viibis Anton Hansen Tammsaare koos tütrega reipalt ja heatujuliselt Tallinna Draamateatris , vaadates näidendit ,,Noor mets". Järgmisel päeval arutas Tammsaare linnas A.Sibula ja B.Lindega oma teoste tõlkimisküsimusi , tegi visiidi oma teoste dramatiseerija A.Särevi koju, käis kinga tänavas asuval raamatukaupluses ja samal, esimese
kasutamiseks, linn on oma nõusoleku selleks andnud. Käsitööliste selts tõstis maja hinna kohe 40 000 kroonile. Nüüd hakkasid sündmused õige kiiresti arenema. J. Teder olla hiljem meenutanud, et toonane linnapea Fritz Suit olevat talle kuvalt öelnud ostkem maja ära, varsti pole meil selle oma rahaga midagi teha. 1939. aastal lubas K. Päts tema käsutada olevaist rahadest 10 000 krooni, 20 000 reserveeritakse kultuurikapitalist kolmeaastase maksegraafikuga. 20 000 krooni kavatsetakse laenata Pikalaenupangast. 1940. aasta 29. veebruaril kirjutati alla ostu-müügi lepingu eelnõu VEKASi ja Võru Linnavalitsuse vahel, hinnaks jäi 33 000 krooni. Lepingu lõplikuks sõlmimiseks oli vaja võimalikult kiiresti ostusumma kokku saada. Teele läksid kirjad presidendi kantseleile saata ära lubatud summa. Mais puudus tagatis veel 10 000 kroonile. 5. juunil 1940