Igal juhul peaks iga inimene saama end ise määratleda, isegi siis, kui see pole ametlikult võimalik. Psühholoogilisest aspektist on see äärmiselt oluline. Et ühiskonnas ei domineeriks enamuskultuur on oluline multikultuurne haridus. Selle ülesandeks on anda kõigile võimalus hoida ja tugevdada oma päritoluidentiteeti ja aidata luua uusi identiteete. Seejuures jagatakse informatsiooni teistest kultuuridest, süvendatakse respekti eri kultuuriilmingute vastu ja julgustatakse nende avaldumisvorme. Tuleks teadvustada, et eri kultuuridesse on võimalik kuuluda ka samaaegselt, valimine ei ole tingimata vajalik 4 2. Uuringud kultuurierinevustest 2.1 Madal ja kõrge kontekst Üks esimesi ambitsioonikaid viise kultuuridevahelise suhtlemise erinevusi mõista kuulub Edward T. Hallile, kes eristas madala ja kõrge kontekstiga kultuure.
Idakirikuks 1054. aastal. Alates 13. sajandi algusest asus Läänemeremaadesse suunatud mõõgamisjonit juhtima katoliku kirik koos erinevate rüütliordudega. Katoliiklus püsis Eestis ainuvalitseva konfessiooni staatuses kuni reformatsiooni saabumiseni 16. sajandi alguses. Huvi marginaalseks taandunud katoliku kiriku pärandi ja traditsiooni vastu taastekkis eesti haritlaste ja kunstiinimeste seas 1970. 1980. aastatel. Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis kaheksa katoliku kiriku kogudust, seitse ordut ja Opus Dei. Samuti kuulub Rooma- Katoliku Kiriku Apostellikku Administratuuri alluvusse Ukraina Kreeka-Kartoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas. Katoliku kirik läbi aastasadade Jaan Tepp, teoloog
annaabi.ee 
