majanduse ja tehnika areng tohutud arenguhüpped elukvaliteet tõuseb tohutu teaduseusk ennenägematu edasimineku aeg 1900/1903 lennunduse olulised verstapostid levib Marconi leiutatud raadio Tesla unistab juhtmevabast elektrist Henry Ford võtab 1913 kasutusele konveieri Tagasilöök progrssiusule: 1912 upub Titanic maailm globaliseerus arvamus, et sõjad muutuvad seeläbi võimatuks USA ja Saksamaa mööduvad Suurbritanniast Albert Einstein avardab maailmanägemust kultuuriilmingud ekspressionism kerkib esile saksamaal München ja Dresden värvid pole päriseluga sarnased autori isiklike elamuste väljendamine Der Blaue Reiter abstraktsionism ütleb lahti tegelikkuse kujutamisest ei saa meeltega tajuda nt sõna demokraatia ei saa nuusutada ega katsuda jne Vassily Kandinsky filmikunstis on juhtiv roll USAl esimene maailmasõda pikk 19. saj ja lühike 20. saj
Uues kunstilise väljenduslikkuse otsingud olid vene kirjanduses, draamas ja teatris alanud juba enne 1905. a. revolutsiooni. Nii Konstantin Stanislavski kui ka Usevolod Meierhold rajasid 1910. aastatel oma eksperimentaalstuudio, et väljaspool teatritöö rutiini töötada välja näitlejakunsti uued alused. Vene kultuur sattus pärast 1917. a. bolševistliku revolutsiooni väga ebasoodsatesse tingimustesse. Lenini kurikuulus loosung „Kunst kuulub rahvale“, tähendas seda, et kõik kultuuriilmingud pidid Nõukogude Venemaal teenima kommunistlikku propagandat. Loodav muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes teineteise võidu kirjutasid vaimustunud oode küll Leninile, Stalinile ja kom. pareile. Heliloojad kes sellega kaasa ei läinud, oli oht saada „keelatud heliloojateks“. Dmitri Šostakovitš (1906–1975) 1919–1925 Peterburi konservatoorium
annaabi.ee 
