sisseveotollid, muutes välismaise kauba kalliks ja edendades sellega sisemajandust, sest kodumaine kaup oli soodsam. Rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Louis XIV ajal valmis Versailles'i loss, mis oli tema suurimaks armastuseks. Lossis teenis hiiglaslik õukond 20 000 õukondlasega. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Arendati ka prantsuse keelt nii, et see muutus kasutuskõlblikuks kunsti ja teaduse valdkonnas. Kõnepruugi järgi võis otsustada, millisesse ühiskonnakihti isik kuulub. Kuna kuningas oli ise katoliku usku, leidis ta, et ei ole sobilik omada võõrausulist õukonda. Õukonnale suruti peale katoliku usku ja need kes seda ei
kohustusi. Näiteks magasid oma kuningaga ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna. Kuningas armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus. Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud. Kogu loss oli ilus, täpselt nii nagu kuningas seda tahtis. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Teatrietendused toimusid tihti, kuna kuningas oli suur kultuurihuviline ning armastas teatrit. Versailles' õukond sai peagi kuulsaks üle kogu Euroopa. See oli tõeliselt ilus ja luksuslik, seal olid väga head kombed ning väga toredad inimesed. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti