hariduse Peterburist. 6) Nimeta eesti esimesi professionaalseid heliloojaid. Mis õppeasutuses õppisid? Aleksander Saebelmann – Kunileid (1845-1875) ja Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Ja nad omandasid oma muusikalise hariduse Valgas, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. 7) Mida kujutasid endast laulu- ja mängu seltsid. Mis nime kandis see Tallinnas, mis nime Tartus? Seltsid koondasid enda ümber palju kultuurihuvilisi ja pärast esimest laulupidu muutus nende tegevus eriti aktiivseks.(Põhimõtteliselt teatrid). Tartus kandis see nime „Vanamuine“ ja Tallinnas „Estonia“. 8) Eesti esimene ooper – nimi ja helilooja „Vikerlased“ (1928) autoriks oli helilooja Evald Aav. 9) Esimene sümfooniaorkester - kes asutas, kus ja millal 1900. aastal kutsus helilooja Aleksander Läte Tartus kokku Eesti esimese sümfooniaorkestri. 1908. aastal asutati see Vanamuise seltsi juurde.
ning artikleidki kirjutatud. Eesti keel koos eesti rahvaga on hääbumas. Internetikeskkonnas väärtustatakse aina enam inglise keelt ning suhtluskeelena on moes släng. Iga teine noor ei tea meie oma hümni sõnu või mis aastal toimus Ümera lahing. Verinoor ühiskond joob ennast maani täis igal rahvapeol, tarbib hulgaliselt valget puru ning kipub kaasmaalaste elu kallale. Ta ei hooli teatrist, kirjandusest või haridusest. Õnneks on meil ka kultuurihuvilisi, kes loodetavasti kannavad meie üsna raskena näivat saatust oma õlgadel. Praegult on meie saatus nukrate varjunditega. Pikka aega tõusujoones majandus hakkas lõpuks langema, rahvas sureb välja ning riigikogus on üks kriis, teise järel. Kindlasti peab hakkama kostma Eestimaal varsti ka heledamaid noote nagu oli neid kuulda Tammsaare ,,Tões ja õiguses" kui Krõõt oma sigasid heleda häälega Pearu põllult ära kutsus. Ma loodan,
kus neile on ilmselt kas lubatud üüratut palka või nad lihtsalt loodavad seda. Eestist rändab välja kõige paremas tööeas elanikkond ning meie saame selleks vaid otsida võimalusi, et luua töökohti, mis motiveeriks neid oma juurte juurde jääma. Kuid kas on leitud mõni argument, mis tõestaks, et väljaränne Eestist on lahendus? Vaevalt küll. On üritatud andekaid ja õpi- ning kultuurihuvilisi välismaal kõrgharidust omandanud noori tagasi tuua projekti ,,Talendid koju" raames, mis sai oma lõpu novembris 2012. Meedias tehti sellest palju kära 2010.aastal, kui projekt alguse sai, kuid peale seda on vaikitud. Kas siis tõesti ei suudetud programmiga noori koju meelitada? Kas keegi üldse suudaks luua neile piisavalt palju võimalusi oma kodumaal, et tahta siin olla ning iseseisvat elu alustada?
Kindlasti iga töö kõrvalt peab inimene ennast taastama. See kehtib ka arsti elukutse kohta. Seda aega peab endale nõudma, sest kui on hea tervis ja hea tuju, on ka hea töövõimekus. Arstide huvid võivad olla väga laialdased ja vahel nad hakkavad hõivama üha rohkem aega ja on juhtumeid ka Eesti ajaloos, kus arstidest on saanud ühiskonna tegelased ja riigijuhid meil on olnud presidente ja riigivanemaid. Aga huvid on arstil nii, nagu igal teiselgi inimesel on muusikainimesi, kultuurihuvilisi, mistahes huvidega, siin ei ole põhimõtteliselt suuri erinevusi. Millest tuleneb, et Eesti inimese tervis on üks viletsamaid Euroopas? Jah, see on tõepoolest nii. See on valus küsimus. Meie tervisenäitajad, eriti meeste eluiga ja haigestumiste suur arv teeb meid, kui mitte kõige viimaseks, siis eelviimaseks ning meid võrreldakse lätlaste ja venelastega. Siin on, jah, mingi rahvuslik omapära. Eesti mees on harjunud olema peremees ja
annaabi.ee 
