Baer lihtsat looduse seaduse järgi elavas maailmas eksisteerivat rahvast. See vastandub Euroopa industrialiseerivale kultuurile. Maa ja piirkond on ise sellised, mis tekitavad taolisi vaegusi. Rikutud õhk majas. Haiguste põhjuseks on viletsad elumajad ja elukeskkond, mille teeb eriti kahjulikuks selles keskkonnas pidev olev suits. Ka Kreutzwald rõhutab suitsu kahjulikkust. Toimekas eluviis soodustab seedimist- tihe töötamine. Baer juhib tähelepanu eestlaste halvale olukorrale. Kultuurigeograafiline essee. Ei kirjeldata vaid haigusi vaid sellega seoses olevaid asjaolusid. Miks ei saanud Faehlmannist TÜ professorit- ei kirjeldanud põhjalikult haigusi, poolikult. Ta oli arengust maha jäänud, polnud kursis uute murrangutega. See, kas eestlase keha on erinev sakslase omast. Kuidas haigust on kirjanduses kastutatud, millega vastandatud: Millisena haige inimene, külainimene läbi erinevate tekstide paistab ja kas on võimaik kuidagi tervendada?
E.A Winkelmanni bibliograafia.(1838-1896) Nendel aastatel ilmunud tekstid on ära katalogiseeritud. 12 000 süstematiseeritud kirjanduse nimetust tema teoses: ,,Bibliotheca Livoniae historica" E. Blumfeldt, N.Loone-Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917 F.J. Wiedemann-Eesti-Saksa sõnaraamat 1869-sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja iskunimesid ,,Baltische historisches Ortslexikon"- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud. 19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust Kultuurigeograafiline- kodulooline kirjandus 20 saj algul- Nende põhjal võiks teha tänapäevaseid kultuurigeograafilisi uuringuid: (Need uurimused on juba pigem eestlaste enda tehtud, mittte niivõrd baltisakslaste poolt tehtud) Oma Maa- Postimehe kirjakogu; Vilberg- Kodumaal rännates; Kampmaa- Eesti kodumaa; ajalehtedes- digiteeritud eesti ajalehed. Geograafia algus tartu ülikoolis- Kuni aastani 1919 puudus geograafia institutsioon. TÜ geograafia kabineti kroonika 1919 oli Eestis veel Vabadussõda
annaabi.ee 
