kaudu o Iseseisvusid geograafia harud mis tegelesid rahvaste ja inimestemajandustegevuse kirjeldamisega o Tekkisid majandusteadus ja majandusgeograafia o Rahvastikku uuris demograafia o Sotsiaalse suunitlusega geograafiaharudes kasutatakse uurimis ja seletusviise, mis oluliselt erinevad loodusteadulikust meetodist o Kultuurigeograafias uuritakse, millised on inimeste ettekujutused loodusest · Arenevad edukalt eelkõige need suunad, kus looduskeskkonna, majanduse ja rahvastiku keerulises süsteemis on vaja lahendada konkreetseid probleeme. · Loodus- ja inimgeograafia vaheline piir on ebamäärane
looduse ning inimtegevuse vahekorrast, mida hiljem hakati nimetama possibilismiks. Vidaliga sarnaselt, ent siiski m6nev6rra kitsamalt m6istis inimgeograafiat USA geograaf Carl Sauer .Seevastu huvitus Sauer vägagi ajaloolis-geograafilisest materjalist -on ju kultuurmaastiku kujunemine tema järgi ise ajaloolise haardega protsess, pealegi v6ib vanades kultuurmaastikes leida jälgi kauge mineviku kultuuriprotsessidest ja sellepärast oli Saueri kultuurigeograafias tarvis kaugele ajalukku tagasi vaadata. Richard Hartshorne'i (1899-1992). Tema 1939. aastal ilmunud "Geograafia olemus" ("The nature of geography") on (euroopaliku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Muuseas r6hutas Hartshorne üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust iildistele seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. RGIOONIPARADIGMA PÕHIVÄITED 1. Geograafia iilesanne on Maa kirjeldus
On säilitanud oma emakeele. 1841. Aastal koondati kõik mustlased Laiuse hingekirja. 1941 loendati 743 paikset mustlast, 2MS säästis vaid 10% mustlastest.Pärast 2. MS tulid nö uued mustlased, kõik Venemaalt. Kõige rohkem on neid Kagu-Euroopas. Suudavad oma etnilisust hoida. Eestlased väljaspool Eestit- 19. sajand Venemaa, 20. Sajandi algus ka Põhja-Ameerikas. 2. Ms-vanaonu, kes elan läänes. Euroopa Liit. Loeng 4: eesti asustus, keeled ja piirid Keeletaeduse osa kultuurigeograafias- keel on kultuuri tähtsamaid osiseid. Enamus kultuure identifitseerivad end keele järgi. Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb keeleteaduselt,kultuurigeograafid tõlgendavad neid andmeid. Probleemiks on see, et kaua ikka kaarte
annaabi.ee 
