teadusasutuses. 1926.aastal abiellus ta endast kümme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud psühhoanalüütiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932 töötas Fromm Maini-äärse Frankfurdi ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rühm (H. Marcuse, T. Adorno, J. Habermas jt), keda tuntakse sotsioloogias Frankfurdi koolkonnana. 1933. aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika Ühendriikidesse. Ameerikas oli Fromm lähedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas tihedat koostööd nimekate psühholoogidega. 1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu võitnud teose ,,Escape from Freedom" (,,Põgenemine vabaduse eest").1944. aastal astus
,,Kiri isale" (1919) on pihtimuslik kirja vormis valminud essee, milles autor analüüsib oma natuuri, suhteid võimuka isaga ning nendest tekkinud vastuolusid. ,,Kiri isale" põhjendab suurel määral Kafka saatust ja loomingut. Lisaks peitub selle isikliku essee avaldamises huvitav paradoks. ,,Kiri isale" oli üks teostest, mille Kafka palus oma sõbral Max Brodil ära põletada (nagu ka ,,Protsessi" ja mõned teised väärtuslikud teosed autori loomingist). Kirjanikust ja kultuurifilosoofist sõbral aga ei olnud südant sellist väärtuslikku materjali hävitada ning ta otsustas tekstid siiski avaldada. Nõnda juhtuski, et intiimne kiri Kafka isale osutus teoseks, mis sai tuntuks kogu maailmale ja paljudele võimujanustele isadele, kuid Kafka isani see kunagi ei jõudnudki. Praktilise, kaalutleva ja võimuka isa mõjutusel asus Kafka 1901. aastal Praha ülikooli õigusteadust õppima. Õpingutele järgnes juristist ametniku karjäär töökoha
annaabi.ee 
