kusagilt 19s keskpigast marx enam filosoofiat ei kirjuta. sealtmaalt tegeleb ta poliitika ja majandusteadusega. loodusteadused, ühiskonnateadused, need toimivad, filosoofia mitte. kindel soov vaadelda ühiskonda teaduslikkuse baasilt. ja teadus asub baasi osas. sellega on loodud teoreetiline mudel mida tuntakse ajaloolise materjalismi nime all. ajaloolise materjalismi kõige põhjalikum lahtikirjuts on ,,kapital" kultuurifenomenide varjus on ühiskondlikud mehhanismid, mis määravad nende fenomenide kuju tootmisviise tundes oskame ma analüüsida ka religiooni, filosoofiat jne kuna marxi loogika oli 19s mõtlejatest kõige mastaapsem, on tema teooria saanud 20s väga tugevaid järelkajasid sigmud freud ikka jälle sama probleem, ei marxi ega freudi teooriat ei saa pidada teaduslikuks. nad on oma süsteemi piires võimelised kõike seletama. aga asi on keerulisem. falsifikatsiooniprintsiibiga neid ei saa kontrollida.
Gotham Books. 18 Constance Classen, Anthony Synnott, David Howes 1994. Aroma: The Cultural History of Smell. Routledge. Dominique Laporte 2002. History of Shit. The MIT Press. Kulturoloogia: idee holistlikust kultuuriteadusest ja tänapäeva Venemaa vaste kultuuriuuringutele Ameerika antropoloog Leslie A. White kasutab mõistet "culturology", märkimaks sellega kultuuri teaduslikke uuringuid. Kulturoloogia = teadus, mis uurib ja tõlgendab erinevate kultuurifenomenide korda. White'i seisukohaks oli, et kultuuri uurimiseks peab looma täiesti uued alused, mis ei piirdu ühegi konkreetse distsipliini paradigmaga. White ,,Kultuuriteadus: teadus inimesest ja tsivilisatsioonist" (1969) Samas on kulturoloogia ingliskeelses kirjanduses peaaegu puuduv mõiste. Ikka räägitakse kas kultuuriteooriast, kultuuriuuringutest vms. Saksakeelses küll esineb Kultorologie. Aga kõige enam ikkagi vene kultuuriuurimises ja selle mõjuväljas
annaabi.ee 
