Väike-Maarja - K. Õis < Jaan Ots (1993) Ü. Tedre teab, et sama lugu on aset leidnud 50. aastatel hoopis Tartus (Tedre l988, 695). Ameerikas levis jutt ebatavalisest kättemaksust armukadeduse ajendil umbes samal ajal. Seal oli kättemaksuvahendiks tsement, millega rivaali auto üle kallati. Seal aitas lugu võimendada ka ajakirjandus (Brunvand 1981, 98-101). Anekdoot Tänapäeva naljalembeses maailmas on anekdoot ilmselt üks levinumaid kultuurifenomene. Hakata veel seletama või põhjendama, et anekdoot kuulub rahvaluule või moekama poploori valdkonda, tundub lausa lahtisest uksest sissemurdmisena. Igaüks on siin ju mingil moel asjatundja, seda enam, et huumorimeele nappuse üle ei kurda keegi. Tihtipeale ongi anekdoot täiesti oma rääkija nägu. Ütle-mulle-sarja sobiks täiendama: Räägi mulle (oma meelest) hea anekdoot ja ma ütlen, kes sa oled. Anekdoodi kohta on lausutud palju häid sõnu. Ta on teravmeelne, tabav,
mida annab kasutada valetamise otstarbel. Kui midagi ei saa kasutada selleks, et väljendada valet, siis ei saa seda kasutada ka selleks, et väljendada tõtt, ja siis ei saa seda ülepea millegi väljendamiseks kasutada. Ma arvan, et määratlemist "valetamise teooriana" tuleks võtta ammendava programmina üldsemiootika jaoks. Mis on semiootiline uurimine ja milles on tema mõte? Eco Selline uurimine, kus kõiki kultuurifenomene vaadeldakse kui kommunikatsioonifakte ja üksikud teated organiseeritakse ja saavad mõistetavateks suhtes koodi. Semiootiline uurimus püüab näidata, et igasugune kommunikatiivne akt on küllastatud sotsiaalselt ja ajalooliselt tingitud koodidega ja sõltub neist. Algirdas Greimas Loomulikkude S all mõistetakse kahte laialdast tähendustavat hulka: ühelt poolt, loomulikud
annaabi.ee 
