Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki, nad küll täiendavad teineteist, kui ei lange kokku. Etikett reguleerib välist käitumist, jättes motiivi puudutamata. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole, ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Erinevus seisneb ka selles, et moraali aktsioomid on püsivad, etiketi reeglistik võib juba sajandi piires koruvalt muutuda. Tänapäeva multikultuurses maailmas on vajalik tunda erinevate rahvaste kultuurietikette. Sagenevad kultuurikontaktid tõstavad etiketi tähtsust. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Kasvõi näiteks ärikohtumistel, kui hilinetakse, siis tuleb arvestada, et jaapanlase puhul pole selles midagi imelikku, sest see vastab nende ärietiketile. Kuigi etikett ei muuda inimest paremaks ega õiglasemaks, teeb ta inimeste, sealjuures ka kutseesindajate suhtelmisel kergemaks ja meeldivamaks. EETIKAKOODEKS
ÄRIEETIKA (Mari Meel-TTÜ ärieetika õppejõud, kirjanik) KVEEKERID Ausus ja üllameelsus MINA SEISAN OMA ÕIGUSE EEST OLLA Näide: HEA INIMENE... ETIKETT prantsuse k.: etiquette nimesilt, märk ettekirjutiste ja reeglite kogum reguleerimaks käitumist standardsetes olukordades. Etikett rõhutab viisakust ja taktitunnet. E alged arhailises ühiskonnas; Etikett Multikultuurses maailmas oluline silmas pidada erinevate rahvaste kultuurietikette. III. KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID Kutse-eetika allikad: vanas Egiptuses preestrite koostatud ,,SURNUTE RAAMAT" (25-24 saj eKr) Vana-India veedade (XII-VII saj. eKr) HÜMNID; Hammurapi seadused (1792-1700 eKr); budha munkadele mõeldud ustavusvanne (10 tõotust) Eetikateoorias vahe: üldine eetikakoodeks (kõlblusnormide kogud, mis mõeldud kõigile: ld k. Codex raamat, köidetud käsikiri. Tavaliselt on autor teada: Mooses jne.) ja kutse-eetika koodeks. I