staatus kultuuri sees. Erinevatel inimestel on individuaalsed iseloomujooned ja sellest tulenevalt ei saa inimestevahelisi erinevusi taandada kultuurist tulenevateks. Kuigi enamik õpitust on võimalik ka ümberõppida, siis ei tuleks kultuurierinevuste vähendamise poole püüelda. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus ja kultuuri(identiteedi) säilitamine toetab inimese isiksust ja psühholoogilist heaolu. Kultuurierinevustesse peaks suhtuma suurema tolerantsiga, võtma seda kui võimalust õppida ja kogeda midagi uut, avardada silmaringi. Ja kuigi sotsiaalseid erinevusi nähakse pigem kontrastide kui sujuvate üleminekutena, siis võidakse tegelikult olla omavahel palju sarnasemad kui algul paistis. Inimestena on meil ühiseid jooni siiski palju rohkem kui erinevaid. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud ja seega
kultuuri ja selle iseärasusi. Erinevustest rääkides keskendutakse teistele, võimalikult eksootilistele ja erinevatele kultuuridele, kuna enda kultuuri arvatakse tundvat või peetakse seda nii loomulikuks ja endastmõistetavaks, et ei vaevuta märkama selle omapärasid. Oma kultuur on ,,normaalseks" taustaks, millelt hinnatakse teisi kultuure. Mõnes mõttes on see paratamatu, kuid samas on võimalik ka oma kultuuri teadvustada ja seeläbi muuta õige (oma) vale (võõras) suhtumist kultuurierinevustesse. 3.2 Eestlased endi arvates Millised on eestlased? Esmalt vajab mainimist, et kõik rahvuslikud iseloomustused tehakse võrdluses, mis tähendab, et kirjeldus sõltub sellest, kellega ennast parasjagu kõrvutatakse. Kui eestlased iseennast kirjeldavad, võrdlevad nad end tavaliselt venelastega. Rootsi eestlased võrdlevad end rootslaste, Eesti eestlaste või rahvusvähemustega Rootsis ja nende ettekujutus eestlasest on hoopis teistsugune.
annaabi.ee 
