sotsiaalses ruumis (120350 cm). Kui esimeses toimub isiklik suhtlus, siis sotsiaalselt distantsilt suhtlevad enamasti töökaaslased. Distantsi pikkust mõjutab suhte lähedus versus ametlikkus. Nende ruumide suurus põhjustab eri kultuurides ka enim arusaamatusi. Puudutamine, mis näiteks Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde, võib mõnes teises kultuuris olla sotsiaalse suhtluse osa. Ruumikäitumist on seostatud ka kultuuridimensioonidega. Individualistlike kultuuride esindajad vajavad enam ruumi enda ümber ning suhtuvad ruumipiiride rikkumisse väga tundlikult. Kollektivistlikumad inimesed aga eelistavad väiksemat distantsi. 2. STEREOTÜÜPSED KULTUURIERINEVUSED Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldatavast kui kirjeldajast. Ehkki enamasti suhtutakse stereotüüpide olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba. Pigem väljendavad need inimeste püüdu maailma
T. Hall eristanud nelja peamist distantsitüüpi - intiimne, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruumivöönd. Neid distantse hoiab inimene sõltuvalt olukorrast iseenda ja teiste vahel. See aga, millist distantsi mingis situatsiooni kasutatakse, sõltub suuresti kultuurist. Näiteks distants, mis ühes kultuuris on selgelt intiimse tähendusega, võib teises kultuuris kuuluda isegi sotsiaalse suhtluse juurde. Distantsi suurust ning ruumikasutust üldse on võimalik seostada kultuuridimensioonidega, mille pakkus 1980. aastal välja Geert Hofstede. Need dimensioonid on individualism-kollektivism, maskuliinsus-feminiinsus, ebakindluse vältimise tarve ning võimudistants. Näiteks kultuurides, kus kollektiivi huvid on olulisemad indiviidi huvidest, on inimestevaheline distants väiksem kui kultuurides, kus esmaseks peetakse indiviidi huve. Mitmete uurimuste järgi (Realo & Allik) on eestlaste kollektivistlikkus tunduvalt väiksem kui
annaabi.ee 
