metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994. aastal kaitses Mikita Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja „Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks“ ja 2000. aastal doktoritööd
euroopalik mõõde). Lugesid Nietzschet, Karl Marxi, Darwinit, Ibsenit, Tolstoid, Gorkit, vene sümboliste jne..). Aavik loeb ja tõlgib Baudelaire'i, Poe'd . (Moto ju neil Olgem estlased, aga saagem ka eurooplasteks!). - Nooruse ideaal, kui edasiviiv jõud, eristasid end konservatiivsusest, pessimistlikust maailmavaatest (noorus kohustab..üksmeelt ja ühistunnet on meil nii väga tarvis.. selle puudus on meie rahva needus..). -Eesti kultuuriavalikkus oli killustunud -noorus jõu ja energia ülistamine, ühiskonnas see seisukoht oli erakordne, sest vanemaid inimesi üldiselt austati ja peeti oluliseks. - tekkis kirjaniku ja kunstniku amet (tänapäevases mõistes), enne oli kirjanikul teine amet, alles siis oli ta kirjanik. (Kreutzwald-arst). -Suits tutvustab K.J Petersoni luulet ja olemust, tõstab nr 1 luuletajaks. -Proffesionaalne kultuur = linnakultuur (samuti erinevus varasemast).
annaabi.ee 
