Iga rahva kultuur ja selle lugu on loetav mingi tekstikoguna. On tarvis vaid teada, et tekstina käsitleme sel juhul mingis märgisüsteemis ehk keeles "vormistatud" tähenduslikku tervikut. Mõnede tekstide tähendus on nii suur ja kaugeleulatuv, et neid võib nimetada kultuuri tüvitekstideks. Kirjanduse poole pealt on näiteks ühe niisuguse tüvitekstina käsitletud "Kalevipoega", aga sellesse ritta võib vist nüüd asetada ka juba "Tõe ja õiguse". Tüvitekstiks muutub mingi kultuuriavaldus just oma siirete rohkuse tõttu teistesse kunstivaldadesse, oma seotuse tõttu teiste tekstidega, aga samuti selle tõttu, et ta mõjuväli laieneb kogu ühiskonnale. Tüvitekstile saab toetuda, tüvitekstid on mingi kultuurilise identiteedi keskmes. Tüvitekste iseloomustab ka sakraalsus. Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst. Laulupidude enesestmõistetavuses pole me ehk märganud seda nii käsitleda ega nimetada, kuigi vaistlikult seda tunnistame
Valitseja oli vaid jumala tahte täideviija. Dekaloog avaldas läbi aegade mõju kriminaalõiguse süstemaatikale. 2.5.2. Piibel kui Lääne õiguskultuuri tüvitekst Igal tekstil on oma struktuur ja kontekst, mis määravad ühe või teise teksti toimeulatuse kultuuri "kogutekstis." Mõne teksti tähendus võib olla nii suur ja kaugeleulatuv, et neid nimetatakse kultuuri tüvitekstideks. Sageli iseloomustab tüvitekste sakraalsus. Tüvitekstiks muutub mingi tekst või ka kultuuriavaldus just oma 1. siirete rohkuse tõttu teistesse kultuuri valdkondadesse 2. seotuse tõttu teiste tekstidega 3. mõjuvälja tõttu kogu ühiskonnale. Tüvitekst on mingi kultuurilise identideedi keskmes. Piibel on kogu õhtumaise kultuuri tüvitekst, kõrvuti CIC. Mis võiks olla eesti õiguskultuuri tüvitekst? 4. LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST BÜTSANTSI ÕIGUSAJALUGU Rooma õiguse pärijateks keskajal olid: 1. Rooma-katoliku kirik 2. Germaani hõimud 3
annaabi.ee 
