Kultuurinõukogu, mis valitakse otsestel ja ühetaolistel valimistel. 6. mail 2003. a võttis Vabariigi Valitsus vastu Vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirja, mille kohaselt tuleb valida valimiste peakomitee, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt. Kes kasutavad kultuuriautonoomia seadust tänapäeval? § Eestis elavad soomlased olid esimesed, kes taasiseseisvunud Eesti Vabariigis hakkasid taotlema kultuuriautonoomiat. Ingerisoomlaste 3000-isikuline rahvusnimekiri koostati aastal 1998. Taotlus kultuuriautonoomia saamiseks esitati Vabariigi Valitsusele 2001. aasta juunis. § Ingerisoome valimiste peakomitee koosseis kinnitati 2004. aasta veebruaris. Valimised toimusid 14.-16. mail 2004. Valimisringkondi oli neli, valimisjaoskondi oli kuus. Valitud 25- liikmeline kultuurinõukogu pidas oma esimese istungi 12. juunil 2004
Väga tähtsaks peetakse ka idenditeeti, traditsioonide järjepidevust, keele ja kultuuri säilitamist. Isamaaliidu sotsiaalpoliitika eesmärgiks on kindlustada inimväärne elu kõigile, kaitsta vaesuse ja mahajäetuse eest, tugevdada valikuvabadust ja omavastutust ning tagada ühiskonnale turvatunne ning tasakaal. Isamaaliit väärtustab haridust ning pooldab aktiivset ja effektiivset tööhõivepoliitikat , et vältida suurt tööstuse kasvu. Isamaaliit pooldab kultuuriautonoomiat, et võimaldada erinevatel rahvusgruppidel emakeelne põhiharidus. Ehkki traditsioonilist konservatismi tänapäeval peaaegu ei esine, on säilinud mitmed nende ideed( traditsioonid, eraomand, riigi terviklikkus, rahvas). Eestis üldjoontes pole konservatism suurt edu saavutanud. Mõned konservatiividena tuntud poliitikud: Ronald Reagan- USA president 1981-1989 Margaret Tatcher- Suurbritannia peaminister 1979-1990 Winston Churchill- Suurbritannia peaminister 1868 ja 1874-1880
25. veebruari hommikul lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti teenistusi, aktuseid. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, loeti ette iseseisvusmanifest. Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused. Eesti iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks. Saksa okupatsioon Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. 1918. aasta aprillis pöörduti keisri poole palvega osutada abi Balti (hertsogi)riigi loomisel. Balti riigi loomine jäi siiski venima. Eestlastel lubati loodavas riigis vaid kultuuriautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris. Hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti 5. novembril. Balti riik ei jõudnud reaalselt toimima hakatagi. Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud. Rahvusväeosad saadeti laiali. Poliitiline tegevus keelustati. Trükisõna allutati tsensuurile. Eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega. Ametlikus asjaajamiskeeleks sai saksa keel.
annaabi.ee 
