12. Nimeta VÕIMSA RÜHMA viis tegutsemise eesmärki 1. Paljude rahvaste ja rahvuste kultuuride segust 2. Näeb välja, nagu kõik Euroopa linnad ühtekokku Linnal selgesti tajutav laad, mis tuleneb selle avatusest, mere ja taeva suursugusest mastaapsusest ja arhitektuuriansamblite ühtsusest Selle linna arhidektuur on kokku kantud Itaaliast, Prantsusmaalt, ja Hollandist. Kõik selle linna Peetri-aegsed kultuuriaspektid olid mõeldud ,,keskaegse" (17.saj.) Moskoovia ehitamiseks See oli ulatuslik, peaaegu utoopiline kultuuritehnoloogiline project 3. kõrgklass ja pärisorjad liitusid üheks rahvuslikuks moodustiseks. Äratatud pärisorjade patriootilisest vaimust, hakkas selle põlvkonna aristokraatia end vabaks murdma oma seltskonna välismaistest konventsioonidest ning otsima ,,venelikele" põhimõtetele tugineva rahvusluse tähendust. Nad läksid prantsuse
Ilmselt oli ta olemas juba enne keelt ja kindlasti enne kirja. Muusika eksisteerib igas kultuuris, minevikus ja olevikus, erinedes suuresti Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 olenevalt ajast ja ka kohast. Muusikat mõjutavad erinevad kultuuriaspektid sotsiaalne ja majanduslik sfäär, kliima, tehnika areng. Erinevates piirkondades on erinev arusaam sellest, kuidas või milliseid tundeid ja ideid ta väljendab, mis situatsioonides muusikat tehakse ja kuulatakse ning milline on suhtumine muusikutesse ja heliloojatesse.1 Isiklikus plaanis on teemavalik mõneti defineeriva iseloomuga. Juba lapsena mäletan teatud muusikastiilide domineerimist kodus, mis pikkamööda omandasid osa maailma mõtestamise viisist
Inimene ei pruugi suuta keemilisi referentsiaalseid signaale eristada, märgata. Kultuuriline õppimine: orangutanid panevad vihma korral isetehtud „mütsid“ pähe, see, millised täpselt on, erineb grupiti. Jaapani makaagid pesevad toitu soolvees, aga ainult osad grupid. 16.04.15 Semioos toimub käegakatsutavalt, n-ö praegu, evolutsioon aga väga pika aja jooksul. Bioloogia tegeleb evolutsiooniga nii nagu ta n-ö „on“. Memeetika – teatud kultuuriaspektid levivad ja saavad teised välja tõrjuda, pigem biosemiootika selle suhtes kriitiline (darvinismi edasiarendus). Autorid, kes darvinismi suhtes väga kriitilised, samuti need, kes lähenevad mingil teisel moel bioloogiale, nt strukturalismi kaudu – siia alla kuulub nt J. von Uexküll (suures osas iseloomustab tema nägemust just strukturalistlik vaade, näitab omailma struktuursena – kriitika: omailma raske rakendada