-21. sajandi olulisemaid naispoeete. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse ning talle on määratud mitmeid auhindu. Tema isikupärane stiil, ühtaegu klassikaline ja moodne, on eeskujuks tänapäeva noortele luuletajatele. Doris Kareva on teinud suure töö rahvusvahelises organisatsioonis UNESCO eesti kultuuripärandi tutvustamisel ja säilitamisel. Praegu töötab Doris Kareva ajalehes Sirp kirjandustoimetajana ning kirjutab aeg- ajalt luuletusi ning päevakajalisi kultuuriartikleid. Kasutatud allikad Eesti Päevaleht, 3. mai 1997, Tarmo Teder: "Doris Kareva süda hulgub Raeapteegis" Eesti Päevaleht, 3. aprill 1997, Tarmo Teder, "Maailmu läbistav palve" www.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/kareva.htm www.unesco.ee "Kes on kes Eestis 2000" Ekspresskataloogide AS, 2000, Peeter Küntsler "Eesti luule antoloogia II", koostanud Raivo Kuusk, AVITA 1998 7
Muutused erinevate vanusegruppide suuruses ja soolises koosseisus toovad kaasa tähtsaid sotsiaalseid muutusi. Difusioon: ehk kultuurielementide levik on kõige tähtsam muutuste tekitaja. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised klutuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaegse difusiooni tavaliseks näiteks on tarbekaubad. Mitte kõiki levivaid kultuuriartikleid ei võeta võrdelt meeldeldi vastu. Üldiselt levib kõige kergemini tehnoloogia, sest on suhteliselt lihtne kindlaks teha, kas ta on efektiivsem kui vana või ei. Palju vähem altid ollakse vastu võtma kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumused ja väärtused. Vägivaldne kultuuri difusioon esineb siis, kui võimsam grupp vallutab teise ning traditsioonilised kultuurimustrid hävitatakse ja uuendused viiakse sisse jõuga.