Religiooni osatähtsuse kasv. Rahvusromantism peamiselt põhjamaades(Norra, Soome, Eesti). SÜMBOLISM Norra Munch-Rahvusvaheliselt kõige kuulsam, väga ekspressiivne, kunst kui võimalus väljendada olulisi tundeid ja mõtteid. ,,Karje" ,,Elutants". Soome Gallen-Kallela-Soome mütoloogia ainelised tööd ,,Kullervo needmine". Simberg ,,Haavatud ingel", ,,Surma aed". Venemaa :rühmitus Mir Iskusstva, ühendas nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Juugend Erinevates kultuuriareaalides erinevate nimetuste all. Saksa mõjutused-juugend, Prantsuse-art nouveau, Inglise-style modern. Tekkiski seal, ideoloogiliseks baasiks olid prerafaeliidid-19.saj. keskel liikumine, mis ühendas loomeinimesi, aluse pani Ruskin, tähendas:Rafaelist alates ilu ja kunst hukas , ülistas Rafaeli eelset kunsti (keskaeg ja vara-renessanss), rõhk individuaalsetel tunnetel. Inglismaa Morris, Beardsley, Burne-Jones- Liikumine arts and crafts movement, hindasid
Eelrooma rauaaegsed väikeste tarandikega kalmed (A) ja varased tarandkalmed (B) Eestis KULTUURIAREAALID EESTIS Alates pronksiajast avaldub arheoloogilises aineses selgelt Eesti jagunemine kaheks põhiliseks kultuuriareaaliks: Ranniku- ja Sise-Eestiks. Areaale eraldava mõttelise joone võiks tõmmata Eesti kirdeosast Edela-Eestisse. Mõistagi leidub nendes areaalides veel omakorda alajaotusi, omavahelisi sarnasusi ja üleminekuvorme. Üsna silmatorkavad erinevused kultuuriareaalides pole jälgitavad mitte üksnes arheoloogilises aineses, vaid ka etnograafilises, lingvistilises ning isegi antropoloogilises materjalis. Ranniku-Eesti ja saarte sarnane kultuur peaks tulenema eelkõige siinse looduse ja majanduse eripärast olles tugevasti orienteeritud merele ja merenduslikule tegevusele, oli rannikualade elanike läbikäimine naabermaadega kahtlemata hoopis intensiivsem, kui sisemaal ning siinne kultuur vastuvõtlikum välismõjutustele