kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks: koloniaalsüsteem. Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa. Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida. Teine tõukepunkt: kristlik mission. Paljud misjonärid rändasid üle maailma. Inglise
1918, kui Eesti Vabariik loodi, tekkis küsimus, kuidas määratleda Eesti Vabariiki. Mis põhjendab Eesti riigi tekkimist, olemuslikult? Isegi põhiseaduses öeldakse, et Eesti riik on eesti rahva ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid tuntakse, et mis neid õnnelikuks teeb, või kuidas on nendega parem manipuleerida. USAs oli
annaabi.ee 
