eemaldati kõigist ühiskondlikest ülesandeist, tema teoseid ei avaldatud. Ülalpidamist teenis ta anonüümse tõlketööga. Semperi õigused taastati 1950-ndate aastate keskel ja kirjanik jätkas oma loomingulist ja ühiskondlikku tegevust. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, tegutses Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingus, Vabariiklikus Rahukaitsekomitees, Lenini preemiate komitees, kuulus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetusse, osales mitmetes kultuurialastes kolleegiumides ja komisjonides, oli Kirjanike Liidu aseesimees ja juhatuse üks sekretäre. Semperit autasustati Lenini ordeniga, Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetust kandis ta 1964. aastast. Johannes Semper suri 21. veebruaril 1970 Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Semperi ilukirjanduslikus loomingus oli sõja ajal esikohal lüürika, mis algul ilmus rindeajalehtede ja lendlehtede veergudel. Ta seitsmes värsikogu ,, Ei Vaikida saa" on nii
See on peamine osa Euroopa kultuuripärandi digiteerimispõhimõtetest, mille eesmärk on võimaldada kõikidele kodanikele ühesugune juurdepääs kultuuriinformatsioonile. Kooskõlas riiklike haldusorganite informatsiooni kättesaadavust käsitlevas tegevuskavas e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume
annaabi.ee 
