· Kultuurilised õigused - õigus osa võtta kultuurielust · Õiguslikud õigused süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, aus ja erapooletu õigusemõistmine · Kollektiivsed õigused Peamised inimõiguste-alased dokumendid · ÜRO Peaassamblee välja Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) mis koosneb 30 artiklist. Siin on loetletud inimõigusi, mis on liigitatavad kodaniku-, poliitilisteks, majanduslikeks-sotsiaalseteks ja kultuurialasteks õigusteks. Paraku ei ole see deklaratsioon õiguslikult siduv. ÜRO Täiskogul puudub normiandev õigus. Deklaratsioon kohustab riike vaid moraalselt. · Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (1950), jõustus 1953. Eesti liitus 1996 konventsiooni ja selle lisaprotokollidega. See konventsioon sisaldab vaid kodaniku- ja poliitilisi õiguseid. Kõigil konventsiooni ja
Kultuurilised õigused - õigus osa võtta kultuurielust Õiguslikud õigused süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, aus ja erapooletu õigusemõistmine Kollektiivsed õigused Peamised inimõiguste-alased dokumendid 1. ÜRO Peaassamblee välja Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) mis koosneb 30 artiklist. Siin on loetletud inimõigusi, mis on liigitatavad kodaniku-, poliitilisteks, majanduslikeks-sotsiaalseteks ja kultuurialasteks õigusteks. Paraku ei ole see deklaratsioon õiguslikult siduv. ÜRO Täiskogul puudub normiandev õigus. Deklaratsioon kohustab riike vaid moraalselt. 19. dets 1966 avati allakirjutamiseks kaks rahvusvahelist inimõiguste pakti. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ja Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt. Eesti Vabariik ühines nende paktidega Ülemnõukogu otsusega 26. sept. 1991 ja paktid jõustusid Eesti suhtes 21. jaanuar 1992.