- NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.) - sotsiaalne pessimism käega löömine (alkoholism, enesetapud) · 1980-ndate teine pool ja 90-ndate algus Eesti taasiseseisvumine · 1991... Taasiseseisvunud Eesti. + eestlaste haridustaset tõsteti ; Eestil võrreldes teiste NSV riikidega oli suurem kontakt välismaailmaga; Helsingi-Tallinna laevaliin; rahva kultuuriaktiivsus. - piirati eesti keele kasutamist ja kirjanike kirjutamist; Eesti ei saanud ise enda riigi tulevikku reguleerida, vaid selle otsustas kõrgem võim; Eestile omapärase kultuuri hääbumine ja asendamine vene kultuuriga; maakultuuri hääbumine; elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine teisejärguline. · Vastupanu vormid - 1940. - Metsavendlus suurküüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu - 1950. põrandaalused noorterühmad, mitte avalikud. - 1970
massiliiklusvahend, mis vedas suuremas koguses ka "vaimset kaupa", kiirendas postisidet ja kirjavahetust, hõlbustas kultuuride suhtlust seal said sõita nii rikkad kui vaesed. Eestikeelse trükisõna võidukäik andis võimaluse rahvuslikult värvitud info laialdaseks edastamiseks. Seltsiliikumine kasvas ülemaalisteks aktsioonideks. Professionaalkultuuri tippudele pürgimine oli eestlastele muidugi vaevaline kasvõi lihtlabase rahapuuduse tõttu, ehkki rahva kirjaoskuse tase ja ka kultuuriaktiivsus oli küllalt kõrge. Eestikeelne ajakirjandus, peamiselt Eesti Postimees äratas eestlaste rahvustunded, mis omakorda mõjutas eestlaste osalemist avalikus elus, mistõttu rahvas lakkas olemast ajaloo passiivne objekt. Informeeritus maailma asjadest sai prestiizi küsimuseks. Haritlaste ja talurahva kontakt oli tihe; koolide ja seltside õhutusel kujunes maa keskkihtide seas lugev ja arutlev publik. Külaharitlaskond innustas raamatuid lugema, kirjameeste looming oli rahvale arusaadav
annaabi.ee 
