teinekord ka lõikavalt sarkastiline. Seejuures olid tema teravad ütlemised alati omal kohal. Mustakaanelisse Eesti tarkuseraamatusse on raiutud, et Suits koos Tuglasega rajas XX sajandi alguskümnendeil eesti kunstinõudliku kirjanduskriitika ning ülikooliõppejõuna kujundas akadeemilise rahvusliku kirjandusteaduse sündi. 1924. aastal asutatud Akadeemilist Kirjandusühingut sai ta juhtida kuni 1941. aastani. Suits rakendas kirjandusloolises uurimises kultuuriajaloolist vaateviisi ning keskendus allikakriitikale ning vanema eesti kirjanduse (eriti K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi loomingu) tundmaõppimisele. Enne omariikluse sündi oli Suits olnud oma noorusajale omaselt tuline poliitikamees ja riigiehitaja. Tema oli esimesi, kes hakkas Eestile nõudma riiklikku iseseisvust. Eesti Sotsialistiderevolutsionääride Partei keskkomitee liige Gustav Suits oli ,,Eesti Töövabariigi" idee autor. 1918
· Karmiinpunane · Prop 2:1:2 · 1921 · Alguses korporatsioonilipp (Lettonia) RIIGIVAPP · Päike uus ajastu · Punane lõvi võim, valvsus, julgus LÄTI MAATUNDMINE · Greif rikkuse kaitsja · 2 tammepuuoska · Lipupael · Kolm tähte kolm kultuuriajaloolist regiooni: Kurzeme/Zemgale, Vidzeme, Latgale RIIGIHÜMN ,,Dievs, sveti Latviju" (,,Jumal,õnnista Lätit!) · 1920 · Karlis Baumanis · Esimene laul sõnaga ,,Latvia" · Esmaesitus I Laulupeol 1873 RAHVUSLIND Linavästrik RAHVUSLILL Karikakar RAHVUSPUTU Kahe täpiga lepatriinu KAS RAHVUSKIVI Merevaik
Calamnius esindabki juba hilisemat aega, 18. sajandit, mille jooksul hakatakse üha enam tähelepanu pöörama soome rahvapärimustele, maa ajaloole ja uurimisele. VALGUSTUSAJA KIRJANDUS Rahvateaduse algus Daniel Jusleniuse (1676 1752) ladinakeelne ,,Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu, 1700) pani aluse soomlust ja soome keelt austavale liikumisele, mida nimetati fennofiilsuseks. Raamat sisaldab kultuuriajaloolist kirjeldust vana Turu oludest, mida kannustab siiras pürgimus tõsta soomlaste iseteadvust. Varsti pärast Jusleniuse esikteost ilmus teine, folkloristlikult märkimisväärne väljaanne: Henricus (Henrik) Florinuse (1633 1705) vanasõnadekogu ,,Vanade soomlaste tavalised ja armsad vanasõnad", mis on varase rahvaluule uurimise väärtuslikumaid põhiteoseid. Rahvateaduse ajajärk jaguneb selgesti kahte ossa: 18. sajandi alguseks ja lõpuks. Jusleniuse ja Florinuse teosed paigutuvad 18
annaabi.ee 
