Kogukonnale olulisi küsimusi otsustatakse vaidlustega, kus osalevad praktiliselt kõik kogukonna liikmed. Pealik võib küll näiteks kohut pidada, ta ei suuda aga garanteerida oma otsuste täideviimist. Majandusliku egalitaarsuse tagab redistributeerimise süsteem. Esemed vahetavad kinkimise läbi pidevalt omanikku, jahisaaki jagatakse ka teiste kogukonna liikmetega jne. Püügimajanduslikud ühiskonnad on alati väikesed, koosnedes kuni sajast inimesest. Kultuurantropoloogilises uurimistöös nimetatakse taolisi ühiskondi inimsalkadeks (band). Kogukondade väiksuse tingib ühiskonna püügimajanduslik iseloom, s t võimalused toitu hankida. Nö omandiõigus oma püügipiirkonnale on kogukondlik, kogukonna liikmete ligipääs strateegilistele ressurssidele (nt vesi, tööriistade valmistamiseks vajalik kivim jne jne) pole limiteeritud. On täheldatud, et kogukondade vaheline liikuvus on taolistes ühiskondades suur, s t enamik inimesi vahetab elu
16 kollektiivhingest. Samuti võib kollektiivmatuste ilmumises oletada perekondliku resp ühiskondliku korralduse muutust. Toimub ju üldjuhul üleminek individuaalselt perekondlikule. Mitmetes Euroopa maades on teada kollektiivmatuste tava, mis seal aga iseloomustab varases viljelusmajandusele ülemineku staadiumis neoliitilist ühiskonda. Kultuurantropoloogilises mõttes on tegemist nn klanniühiskonnaga, kus ülejäänutest on eristunud teatud eliitperekond või klann. Tähtis on nimelt klanniline kuuluvus, mitte üksikisik. Taolisele eliitklannile on reserveeritud õigus kasutada ja/või distributeerida prestiikaupu, ka muud kaubad kogutakse kõigepealt antud klanni valdusesse, kes need siis ülejäänud kogukonna liikmetele laiali jagavad. Samast klannist valitakse liidrid. Taolistes ühiskondades
annaabi.ee 
