Risto Nuut 106925IAPB Kannibalism Ilmselt seostub paljudel teemaga taoline pilt... Stizostedion vitreum Koha sugulane Elab Põhja-Ameerika järvedes On kannibal Kannibalide ahel Kannibalismi kohtab sageli loomariigis Kannibalism tähendab liigikaaslase söömist. Inimsöömise tähenduses kasutatakse sõna kannibalism kultuurantropoloogias. Kannibalism on loomariigis väga laialt levinud ning eristatakse mitut liiki. Naiskannibalism Esineb paljudel putukatel, näiteks ämblikel Naisisend tapab meesisendi kohe pärast paaritumist ära, et tal oleks raseduse ajal millestki toituda Punaselgne ämblik Must leseämblik Skorpion Järglaste või nooremate liigikaaslaste söömine
Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride
Sellest omakorda tuleneb strukturalistlik tekstiteooria, mis väidab, et keelelises väljenduses eksisteerivad erinevad struktuuritasandid ning süvatasandi mõtetekombinatsioon leiab pinnatasandil väljenduse mitmel erineval viisil. Arvatakse, et süvastruktuurid on erinevat keelt rääkivates kultuurides samasugused. Mainimata ei saa ka jätta Barthes´i, kes poststrukturalismi perioodil uuris tähenduse tekke dünaamilisi protsesse ja keele tähendusüksusi . Kultuurantropoloogias jõuti kultuuridevahelistele sarnasustele põhjust otsides teooriani, mis väitis, et see tuleneb inimmõtlemise ja -keele üldistest strukturaalsetest sarnasustest.: keel määrab inimese mõtlemise. 7. Võrrelge ideoloogia ja hegemoonia mõisteid ning tooge näiteid nende rakendamisvõimaluste kohta praegusest Eesti elust. Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti marksistlikus käsitluses. See
Multilineaarne evolutsionism Eri maailma regioonides on erinevad arengutrajektoorid. Neid trajektoore piiravad vähemalt algselt ökoloogilised olud, tehnoloogia ja looduslik keskkond Kultuurökoloogia Keskmes on ökosüsteemide ja inimühiskondade vahelised suhted ja tasakaal. Inimühiskonnad ja inimeste käitumine on keskkonna poolt määratud ning nende muutumine allub keskkonna reeglitele. Marvin Harris (1927 2001) Üks tuntumaid, tähtsamaid teadlasi kultuurantropoloogias. Toetas ja arendas 'kultuurilise materjalismi' teooriaid. Haridus BA Columbia University, 1949 Ph.D. Columbia University, 1953 Välitöö Islas de la Bahia, Brazil (Town and Country in Brazil), 1956 Mozambique (Portugal's African `Wards': A First-Hand Report on Labour and Education in Mozambique), 1958 India, Ecuador, and Africa (Minorities in the New World. Six Case Studies), 1959 publikatsioone (1968) Rise of Anthropological Theory: A History of Theories of Cultures
annaabi.ee 
