Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne. Karl Popperi kriitilise ratsionalismi teooria kohaselt ei tohiks teadusfilosoofia läheneda naturalismile, sest see eitab filosoofiat täielikult ning see võib kaassa tuua teadusfilosoofia müüdistumise. Kriitiline ratsionalism püüab vältida klassikalist teadusfilosoofiat, sest see ei tunnista 3
Näiteks on viisakusnormid äärmiselt olulised (ja seejuures kultuuriti erinevad) ka akadeemiliste tekstide puhul. Viisakusnormide rikkumine üks olulisemaid kultuuridevahelise vääritimõistmise aluseid. Enninger puudulik suhtleja puudulik inimene puudulik kultuur. Kultuuri puudulikkust iseloomustatakse valdavalt sõnaga "jäme, ebaviisakas, ülbe" ("rude"). Distsiplinaarne asend: Viisakusteooriad pragmaatika/lingvistika haru (pärit filosoofiast). Võlgnevad enim kultuurantropoloogiale ja sotsioloogiale. Tähtsamad autorid: - Robin Lakoff (1973) - Penelope Brown, Stephen - Levinson (1978/87) - Geoffrey Leech (1983) - Richard Watts (2003) Kokku üheksa põhilist teooriat, arvukalt "väiksemaid". Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile.
annaabi.ee 
