territooriumi kuninga seadused kõigile elanikele. 13. saj lõpus valitses nt Prantsusmaal kuningas selle kõikjaleulatuva haldusorganisatsiooni teel kogu maad. 14. saj alguseks oli Prantsusmaal kujunenud olukord, kus igas piirkonnad oli ainult üks kompetentne ametikandja, kes tohtisid sissetulekuid saada üksnes kuningalt ja ka nende kohustused olid vaid kuninga ees. ,, Rändav kuningas": Varakeskajal baseerus kuningavõim ( eriti Skandinaavias) suuresti religioonil ning kuningas esines kultuspidustustel kui jumala kehastus. Usuti, et maad mööda rändav kuningas, kes kogus makse ning andis vastu rahu ja viljakust, kehastas jumalat. Omaabi- asja valdajale antud õigus oma valdust ründe vastu jõuga kaitsta. Nt jumalarahu kehtestamine oli esimene katse takistada omaabi, faida- omal jõul õiguse otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II
Mitmed stseenid parodeerivad vastavaid kohti Iliasest. Kasutatakse Homerosele tüüpilisi epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid. Tühise süzee taustal mõjuvad Homerose pidulikud võtted eriti koomiliselt. Homerose hümnid, 33 Homerose stiilis kirjutatud jumalaile pühendatud daktülilises heksameetris hümni, koondatud kogumikku. Antiikajal peeti osa neist Homerose loominguks, ehkki selle üle vaieldi. Rapsoodid kasutasid neid sissejuhatusena (prooimion) oma retsitatsioonides kultuspidustustel. Mõni hümn küünib pikkuselt eepilise lauluni (hümn Hermesele 580 värssi). Hümnid erinevad tekkeaja (u. VII-IV saj. e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata. Pikimad hümnid on pühendatud Deelose ja Pytho Apollonile (jutustavad jumala sünnist ja kultuse rajamisest Delfis), Hermesele (jumaliku lapse seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone röövimisest ja leidmisest, Eleusise kultuse rajamisest). 32