Germaanlastel oli kolm jumalat: Wodan (ODIN), surnute saatja ja nõiakunsti valitseja, hiljem sõjajumal, kelle ekstaatiline kultus viitas orientaalsele päritolule (hobusel ratsutamine); Thor (DONAR), talupoegade kaitsja hiiglaste vastu, ja Tiwz (ZlU, TYR), sõjajumal, kes põhjas konkureerib WODA-NIGA. Jumalaid austati kultuspühadel, mida hõim korraldas perioodiliselt või pärast võidukaid sõdu kindlates kultuspaikades: ohvriloomade tapmine ning ühine eine laulu ja tantsuga. Kultuspaikadeks olid pühad hiied, mäed, ka pühade puude, allikate ning kivide ümbrus. Nende kõrval olid templid puust või metallist puuslikega, hiljem sugesid võõra mõju ajel ka jumalakujud. Jumalate tahet vahendas oraakel. Poliitilised ja kultuslikud ülesanded olid neil ühendatud; eraldi preesterkond puudus. Germaanlased alustasid rahvasterändamist 375 a. Hõime sundisid rändama kliimamuu-
Athenalt lüüa ja üks inimkangelane haavab ka teda (nagu Ares saab peksa..). Templikohtades on tal tiitlid nagu relvastatud, võidu tooja vägedele , väejuht, areslik Aphrodite. Ta seondub tugevalt ka Hephaistosega. Odysseia järgi oli Hephaistos Aphrodite abikaasa. Iiliases oli Hephaistose naine Aglaia, kes oli üks kolmest graatsiast. Odysseias oli ka see Aresega petmise lugu. Ares ja Hephaistos on konkurendid Aphrodite ümber. Nende kahe seos on nähtav ka kultuspaikades. Nt Küprosel, on näha et Aphrodite pühamu kuulub ühte sepikojaga. Pygmalion (kääbusmees) on sepp-meistrimees vb ka valitseja. Tema armus Aphrodite kujusse või tegi ilusa kuju Galatea. Aphrodite puhus sellele elu sisse, need abiellusid ja rajasid Aphrodite kultuse. Nad on kultuslikult seotud ka Lemnose saarel. Müüdi järgi saatis Aphrodite Lemnose naistele haisu, siis nende mehed käisid mandrilt armukesi võtmas ja naised tapsid kõik mehed ära. See lugu seondus
annaabi.ee 
