Usk muinasajal Tuntakse halvasti, kuna kirjalikke allikaid on vähe. Need kirjalikud allikad, mis on olemas, on koostatud võõramaalaste poolt, kelle eesmärgid olid teistsugused, kui eestlaste usu selgitamine. Tuntuim on Hendriku Liivimaa Kroonika. Teiseks allikaks on rahvapärimus e rahvaluule, mida hakati koguma ja kirja panema 19saj teisel poolel ja 20saj alguses, need inimesed, kellelt seda koguti, olid mõjutatud 19saj eluolude poolt. Muinasaegsete kultuspaikade probleem seisneb selles, et me ei tea mis eesmärgiga neid loodi. Kuna muinasaeg on Eesti ajaloos pikim periood, siis see usund on selle aja jooksul muutunud. Vägi looduslikes objektides, elusolendites ja sõnades peituv eriline jõud või energia. Väge leidus objektides erinevalt. Inimeste vägi arvati leiduvat juustes. Loomades leidus vägi küünistes, kihvades, hammastes, veres, südames. Sõnades leiduvat väge ei tajunud igaüks. Hing alge, mida on vaja keha elus hoidmiseks
Hea luuletaja ja andekas jutustaja, ent oli jutustustest maailmavaateliselt kaugel ja hindas neid mõttetuteks v. Plutarchos, - koostas ülikute elulugusid, moraalitraktaate, vi. Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos ,,Kreeka perigees", koostas reisil läbi Kreeka emamaa g. allikalise baasi üldine seis. 2. Minoiline ja Mükeene periood: a. Kultuspaigad; b. losside osa kultuspaikade ja rituaalsete keskustena; - Knossosel polnud templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks c. andmed rituaalide kohta; d. Knossose lossi oletatav rituaalistik. avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad kesksel kohal naiskujutiste leidude rohkus. e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt
hilisemaid allikaid, oli 7. sajandil välja kujunenud aristokraatlik riigikord. Igal aastal valiti rikaste ja suursuguste seast (vahel nimetatakse neid eupatriidideks: eupatrides heast isast põlvnev) 9 valitsejat arhooni. Nende seas tõusid esile kolm tähtsamat, kellest üks oli riigi nimeline ülemvalitseja kõnealusel aastal (tema järgi tähistati ka aastat), teine oli sõjapealik (polemarchos) ja kolmas kandis kuninga (basileus) tiitlit ning vastutas ülempreestrina tähtsamate kultuspaikade ja riituste eest. Klassikalisel perioodil koostatud arhooninimekiri ulatus tagasi 683. aastasse, mis võib osutada riigikorra väljakujunemise 16 ligikaudsele ajale. Pärast aastase ametiaja lõppu said arhoonidest eluaegse areopaagi nõukogu liikmed. See nõukogu, mis täitis nii kõrgema poliitilise juhi kui ka kohtukoja
annaabi.ee 
