Ehitatud kindluskirikutena. Kabelit võis nimetada ka väikeseks kirikuks või palveruumiks maa piirkonnas. SAHA KABEL (XV saj) Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223. aasta ülestõusu päevil. Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita kloostergi, s.o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud
mediteerimise ja palvetamise koht. Kõige tähtsam asi sünagoogis on ARK e. kapp, kus hoitakse toorarulle. Arki ette on tavaliselt tõmmatud eesriie. Selle kohal ripub lamp, mis kogu aeg põleb, et meenutada Jumala pidevat kohalolekut. Sünagoogi keskel asub platvorm- BIMA, millelt loetakse kogudusele toorat. Õpetajat nim. RABI. Sünagoogi tullakse tähtsamatel pühadel ja nädala pühal päeval, SABAT´il. See algab reede õhtul ja kestab kogu laupäeva. Kuna sünagoog on lisaks kultuspaigale ka kohalike juutide kokkusaamise koht, siis on seal tavaliselt ka saal, klassiruumid ja köök. Sünagoogi minnes peab meestel ja poistel peas olema väike pigimüts jarmulka. Juudid palvetavad nii omaette kui ka religioossetel pühadel üheskoos. SABAT. Juutide kodu on seal, kus algab sabat. Sabat kestab reede õhtust laupäeva ööni. Toidud tehakse eelnevalt valmis. Sabatit tervitab kõigepealt pereema, kes süütab vähemalt 2 küünalt ja loeb palve
annaabi.ee 
