KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4
tapsid teineteise, Kreon lubab matta ainult selle, kes oli tema poolt, teine lahinguväljale, Antigone hiilib ja korrald matused, Kreon saatis Antigone maa-alusesse vanglasse- tapab enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa
annaabi.ee 
