veega. Kulla ajalugu Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi keppide ja kividega, hiljem kirveste ja nugadega. Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvuse, helgi ja raskuse poolest. Löögil see ei purunenud, vaid muutis kuju, lõkkes pehmenes. Esialgu siiski kullast esemeid nende pehmuse tõttu ei kasutatud, küll sobis kuld ideaalselt ehete ja kultusesemete valmistamiseks. Karl Marx nimetas kulda esimeseks inimese poolt avastatud metalliks. Seda tõestavad arheoloogilised leiud, kus kivist tööriistatega kõrvuti on ka kuldesemeid. Kuld on saanud nime päikese järgi. Ladina keeles aurora tähendab koitu. Arvatakse, et esimesed kuldesemed on pärit 4. aastatuhandest e.m.a. Umbes 3000a e.ma kujunesid Tigrise, Eufrati ja Niiluse orus ja 2500a e.m.a Egeuse rannikualadel riigid, kus osati kulda pesta. Egiptusest on säilinud joonis, millel
Bakongod ehk kongod. Kongo skulptuur on vaieldamatult Aafrika üks realistlikumaid. Sarnaselt bembedele kaunistavad ka nemad oma kujusid hõimutunnuseid kandvate sisselõigetega. Aga mitte ainult: samasuguseid sisselõikeid lasid endale teha ka kongo naised eesmärgiga end kaunimaks muuta. Kongod on 2 kuulsad oma nkisi'de ehk naeltega kaetud kultusesemete, fetish'ite poolest. (Sõna fetish, eesti keeles fetis tuleb muide portugalikeelsest sõnast feitiço, viimane omakorda ladinakeelsest sõnast factitius, tähendades `inimkäega valmistatut'.) Maagilised ained, mis on peidetud kujutatava olendi - olgu selleks olendiks inimene või loom - pähe või kõhtu, täidavad kahekordset funktsiooni: nad toimivad ühtaegu nii ähvardusena, saates välja needust ja halba jõudu, kui ka kaitsjana oma omaniku suhtes.
annaabi.ee 
