Idee järgi peeti neid siis, kui suri viimane inimene, kes oli näinud eelmisi sekulaarmänge. Ka Rooma templite arv ja arhitektuur näitavad vastuvõtlikkust kõikidele maailma religioonidele. Et Rooma religiooni kanti üle kreeka jumalate inimlikud jooned ning haritud roomlaste seas sai valdavaks kreeka filosoofia, jäid vabad riitused üha enam unarusse ning 1. sajandil eKr vanade preestriametikohtade usuline tähtsus vähenes kiiresti. Keiser Augustus, kes ise oli preester, võttis ette kultusereformi vana süsteemi taastamiseks. Varasemal rituaalil oli küll vähe pistmist moraaliga, vaid tegemist oli suhtega inimeste ja nähtamatute jõudude vahel, milles jumalate teenimise eest saadi vastutasuks turvalisus Hoolimata Augustuse reformidest keskendus Rooma impeeriumi religioon üha enam keisrikoja ümber ning lõpuks hakati keisreid pärast surma jumalaks kuulutama. Jumalaks kuulutamine sai alguse juba enne keisririigi rajamist Julius Caesariga.
Megiddo lahing. Kuningas Joosija/Josiah (639-609) oli Juuda 17. kuningas. Teda peetakse niiöelda viimaseks ,,tõeliseks kuningaks", temas nähti Taaveti taastulemist. (2 Ku 22, 23; 2 Aj 34, 35). Joosija oli tapetud eelmise kuninga Aamoni/Amoni asemele tulles 8 aastane. Assuri(Assüüria) riigis tekkis võimuvaakum Paabel iseeisvus Assuri mõjuvõimu alt, meeldased Iraani mägismaalt ähvardasid, skuudid samuti ohustasid. Sellistes oludes viis Joosija läbi kultusereformi, arvatavalt 622. aastal. Jutustuse järgi leidis Joosija ,,Seaduseraamatu", mis teda inspireerides sai reformi aluseks. Rohkem viiteid selle raamatu olemasolule aga pole. Arvatavalt võis tegu olla mõne deutronomistliku algtekstiga. Joosija kuulutas ainukeseks kultuskeskuseks Jeruusalemma templi vaid seal võis ohverdada. Võõrad kultused, nt Baali kultus, viljakuskultused, eriti astraalkultused (päikese, kuu, taevatähtede) kõrvaldati ja
annaabi.ee 
