esimesest) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.) Nikolai Trubetskoi Tähtsaim teoreetik (huvitav, et ise rääkida ei armastanud, kirjutamisega oli ka kurvasti: ta oli düsleksik), 1939 ilmus postuumselt tema teos "Fonoloogia alused", mida loetakse tähtsaimaks kulturoloogilissemiootiliseks raamatuks 20. sajandil. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täidab lüngad Saussure käsitluses - keele kui abstraktse analüüsimise küsimused ja probleemid keele märgisüsteemilisusega seoses sellega, et häälikud ei ole märgid. Häälikud eristavad tähendusi, on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20. saj alguses oli kaks häälikute analüüsi suunda: akustiline (häälikuid käsitleti kui füüsikalist reaalsust) ja
esimesest) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.) Nikolai Trubetskoi Tähtsaim teoreetik (huvitav, et ise rääkida ei armastanud, kirjutamisega oli ka kurvasti: ta oli düsleksik), 1939 ilmus postuumselt tema teos "Fonoloogia alused", mida loetakse tähtsaimaks kulturoloogilissemiootiliseks raamatuks 20. sajandil. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täidab lüngad Saussure käsitluses - keele kui abstraktse analüüsimise küsimused ja probleemid keele märgisüsteemilisusega seoses sellega, et häälikud ei ole märgid. Häälikud eristavad tähendusi, on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20. saj alguses oli kaks häälikute analüüsi suunda: akustiline (häälikuid käsitleti kui füüsikalist reaalsust) ja
annaabi.ee 
