regioonis. Kumu näeb oma rolli teatava sotsiaalse ja kultuurilise diskussiooniruumi loomises. Kumu ekpositsioonistrateegia otsib võimalust väljuda modernistliku ja postmodernistliku muuseumi rangest vastandusest tegutsedes hübriidse, erinevatest identiteediplokkidest lähtuva töökeskkonnana. Kompleksne struktuur arvestab uute võimalike publiku kaasamise vormidega ning kunsti arenguperspektiividega. Vastavalt Kumuga seotud ootustele ja kogude spetsiifikale toimib muuseum korraga kolmes kulturoloogilises ajavööndis, mis on sageli oma põhiväärtustelt vastukäivad. Muuseumi ekspositsiooniprogrammis kolme korruse vahel jaotatud ekspositsioon hõlmab kunsti alates 18. sajandi algusest tänaseni. III korrusel esitatakse Eesti kunsti kuni Teise maailmasõjani, IV korrusel Nõukogude perioodi kunsti ning V korrusel kogudega dialoogi pidavat näituseprogrammi kaasaegsest kunstist. Ruumiprogramm Külastajate teeninduse ruumid
erinevad keeled; see segatus jääb aga märkamata, sest keeleline metateadvus samastab keele kirjaliku vormi keele kui niisugusega. Kultuur indiviidiülene intellekt Kujutab endast mehhanismi, mis korvab individuaalse teadvuse puudujääke ja on selles mõttes tema vältimatuks täienduseks. Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Mälu kulturoloogilises valguses 1985 Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised tekstid võivad säiluda ja aktualiseeruda. Kultuur kui subjekt ja iseenese objekt 1989
annaabi.ee 
