et inimene vajab rituaale, fantaasiat et völutud olla ja et psyhhiaatria on kõige positiivsuse juures varastanud inimestelt ime ja fantaasia, seda mida varem religioonid andsid. 18s. inglismaal tekkivad “Hellfire Clubs", nö kõrgemast seltskonna meesteklubid. Kuigi “saatanlik Paradigma” on ristiususga Euroopasse transporteeritud on “saatanlik” teoretiliselt vöimeline igas kulturis arenema. Alates 17s. arenevad kaks “saatanliku” teed: Saatana kummardamine ja eksplitsiitne satanism. Saatana kummardamine on keskaja ristiusu produkt. Nii Jumal kui ka Saatan kuuluvad sakraalsesse maailma. 19s. on saatanlik fenomen Euroopa kirjanduses. Missad olid teoreetiliselt olemas, praktiliselt aga töestamatu ja ilmselt ei mõjutanud satanismi. Esimest korda tuli kasutusele sõna “satanism” seoses Lord Byroniga. Ta enesekaitseks luuletas
tugevalt oma väärtusi. On üsna tavaline, et rahva nimetus, mis tuleneb kohalikust keelest tähendab inimest või meest. Rahva jaoks otsitakse nimetus oma keelest, kuid mõnes keeles pole sõna inimene, seega võetakse rahva nimeks mees. emic etic Need on uurimisstrateegiad üldiselt. Emic, keskendub kultuurikandjate seletustele ja mõistesüsteemidele, otsitakse seletusi kultuurifenomenidele, läbi selliste arusaamadele, mis eksisteerivad selles kulturis endas. Arusaam on sellele, kuidas inimesed mõistavad oma kultuuri. Sellise lähenemise eesmärk on tuvastada rahva eripärastid, läbi nende enda suhtumise, arusaamade on seda parem eristada. Etic, lähtutakse üldisest kultuuriteooriast, teooria valgusest uuritakse mingit rahvast. See on hästi kaugelt tunnetuslikult distantsilt lähenemine. Seda ei ole samuti võimalik sajaprotsendiliselt ellu viia. Samas on raske uurida nii, et nende rahvaste oma roll on null. Samas kõik