5. Milles seisneb E-hoiaku sotsiaal-bioloogiline õigustamine? Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest meil oma praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda: "üsna pea me õpime oma karmis elukoolis, et kui iganes suur soov ega tahte ponnistus ei ole piisav, et tuua tagasi lahkunud sõpra, taastada kadunud vooruseid, heastada halba ja tekitatud valu. Ainult tõelise esteetilise vaatepunkti kultiveerimises võime saavutada kasuliku vahendi nende olukordadega toimetulekuks." 6. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada"! E-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed (nii isiku, kui liigi mõttes)! "Thalese kaev", "Eksinud polaarlendur", "Bulloughi udu", "Valed" objektid: Vägistamine, Piinamine, Mõrvad. 7. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi! Moraalne õigustamine: E-hoiaku määratlused on sageli moraalselt laetud: ,,esteetiline hoiak
portfell teenis ja ise tuiasid kusagil ringi. See oli nõukogude ajal võimalik ja Remsu on sellest kirjutanud. Seda nõukogude esimese tsensori rolli ma igal juhul mängida ei tahtnud. 1975. aasta 1. oktoobril tulin "Tallinnfilmi" tööle ja 1. oktoobril 1988 lahkusin sealt. 1960ndate lõpul oli suur poleemika eksistentsialismist kirjanduses ja eksistentsialismist üldse. Sattusid seoses sellega rünnaku alla. Sind süüdistati mandunud Lääne meeleolude kultiveerimises, absurdi levitamises, võibolla ka dekadentlikus lömitamises või milles veel. Sind ründasid "rasked kahurid" Eduard Päll ja Gustav Naan, peamised lahingud peeti "Sirbi ja Vasara" veergudel. Need Pälli ja Naani rünnakud olid ajaliselt teineteisest küllalt kaugel. Üks oli kuuekümne kaheksandal, pärast seda, kui ilmus mu "Kaheksa jaapanlannat", ja Pälli ärritas mitte niivõrd mu raamat kui just Nirgi lausa panegüüriliselt kiitev arvustus selle kohta. Üks