Sellistel juhtudel tuleks kasutata aktiivsete tööorganitega harimisriistu. Rühvelviljadele järgnevate teraviljade eel võib külvieelne mullaharimine olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu. Sobivad S-piidega lausharimiskultivaatorid agregateerituna pii- või pulkäketega. Tihendusrullidega agregateerimisel umbrohutõrje efekt väheneb. Selliste kultivaatorite kasutamisel peetakse optimaalseks töökiiruseks 10...12 km/h. Teraviljade külviks maa ettevalmistamine on parem, kui selleks kasutatakse S-piidega kultivaatorit. Võrdluskatsed rähksel liivsavimullal näitasid, et S-piidega kultivaatoriga harimisel oli odra terasaak 290 kg/ha ehk 7,2% suurem kui C-piidega kultivaatoriga harimisel. Mullapinnale laotatud mineraalväetisi viivad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad (horisontaal- või kahvelfreesid)
veojõuallika liikumiskiirusest, äkke raskusest, äkkepulkade asetusest ja kujust. Kiiruse suurenedes hakkab äke hüppama, lõhutakse struktuuri ning muld tolmustub. Üldreeglina on mulla struktuuri lõhkuv toime seda suurem, mida kuivem on muld ja mida kiiremini äke liigub. Mida suurem on raskus tööorganile, seda suurem on võimalik töösügavus ja seda paremini püsib tööorgan mullas – seda eelkõige suurematel töökiirustel. 123. Kultiveerimine, ülesanded, kultivaatorite tööorganid – nende mõju mullaharimiskvaliteedile. S- pii, C- pii, tüükultivaator, hanijalgkultivaator, Crossboard (vedrupiisilur). Äestamise kvaliteeti mõjutavad tegurid. Kultiveerimine Kultiveerimise ülesanded 1.Mulla kobestamine ja õhutamine, 2. Mulla segamine ja murendamine, 3. Põllupinna tasandamine, 4. Umbrohu hävitamine. 5. Väetiste ja mulda antavate herbitsiidide ja insektitsiidide segamine mullaga 6. Künnialuse kihi kobestamine 7. Künni asendamine
annaabi.ee 
