ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q defineeritud elektrivoolu tugevuse def.valemi abil: I = q = I t SI : 1C = 1A 1s SI-s on elektrilaengu ühikuks t võetud selliste laetud osakeste laeng, mis läbivad juhi ristlõiget 1s jooksul juhul, kui elektrivoolu voolutugevus on 1A ja seda ühikut nim. üheks kuloniks (1C). Annab tõestada, lähtudes juhi sisemisest ehitusest, et elektrivoolu voolutugevust saab arvutada valemiga I =q nS v , kus q0 -elektrivoolu tekitavate vabade laetud osakeste laengu 0 N absoluutväärtus; n -vabade laetud osakeste konsentratsioon juhis n = , S -juhi ristlõike pindala ja
ühikute vaheliste seoste määramisel. Näide 5. Juhti läbinud laeng Q on arvutatav juhti läbiva voolu I ja aja t korrutisena Q = I t. SI süsteemis mõõdetakse voolu amprites ja aega sekundites. Laengu ühikuks saame nüüd [Q]SI = A s = C. Täispikkade tuletatud ühikute kasutamine igapäevaelus on suhteliselt kohmakas, seetõttu on mitmetele enamkasutatavatele tuletatud ühikutele antud oma erinimetus ja -tähis. Eelmises näites toodud SI süsteemi laengu ühikut kutsutakse kuloniks. Erinimetusega tuletatud ühikute tähised on toodud tabelites 2 ja 3. 1.3. Dimensioonvalem Mitme mõõtühikute süsteemi olemasolu tekitab vajaduse teisendada ühikuid ühest süsteemist teise. On selge, et põhiühikute muutmine toob kaasa ka tuletatud ühikute muutumise. Näiteks võttes teepikkuse ühikuks meetri asemel kilomeetri ja ajaühikuks sekundi asemel tunni, saame kiirusühikuks kilomeetri tunnis (1 m s-1 = 3,6 km h-1). Seetõttu on ilmselt soovitav leida niisugune
annaabi.ee 
