langetama ja salaja loomi küttima. Lugupidamatust looduse vastu näitavad üles ka olmeprügi metsa all ning mahajäetud okstest risustatud raielank pärast puidu väljavedu metsast. Me peaksime suhetes loodusega olema rohkem sarnased oma muinasaja esivanematele. Tänu meie kliimale oli aastaaegade vaheldumine üks tähtsamaid tegureid usundite kujunemisel ja seotud pühadekombestiku tekkega. Meie vanimad pühad on suvisted ja talvisted, suvise ja talvise pööripäeva ümber kulmineeruv valguse ja soojuse, pimeduse ja külma aeg. Talves ei kujutletud siiski surma, vaid hoopis suvise sünni ooteaega. Maa ei sure talvel, vaid kannab endas sügisel sellesse pudenenud seemet, et kevadel sündida. Maas kätkeb see salapärane elujõud, mis läbib kogu loodust ja seda elujõudu nimetati "väeks". Maa väe ja sünnitava ema seos oli meie esivanemate teadvuses lahutamatu: mida oleme pärinud emalt, seda oleme saanud oma maalt ja see seobki meid kodumaaga
50.-ndad aastad. Tunnevad vabalt nautimaks elu. Muretsevad vähem probleemide üle. Omaks võetud, et surm on vältimatu. Hilise täiskasvanuea muutusteperiood 60-65 Keskmise Hiline täiskasvanuea täiskas- kulmineeruv vanuiga elustruktuur 60+ 55-60 50. eluaasta muutuste periood 50-55 Keskmisse täiskasvanu- ikka sisene-