riigiametit ja kel puudus seega tegelikult praktiline kogemus. Tema peateoseks on ,,Täielik Rooma ajalugu", mis on kirjutatud umbes viiekümne aasta jooksul. Ta oli enam kirjanik kui ajalooteadlane: ei uurinud arhiivides, ei tutvunud muististega, tema allikaks olid varasemad teosed (nii ladina- kui ka kreekakeelsed). Niisiis ei kogunud niivõrd materjale kui kirjutas narratiivi. Ta jättis välja eel- ja järellood, keskus dramaatilisele kulminatsioonile. Tal puudus poliitiline taust ja see tingis eksimused seisussuhetes, välispoliitikas ja õigusteaduses. Talle olid pigem olulised sündmused kui olud, pigem üksikisikud kui ajaloo protsessid. Oluline ei olnud mitte faktitäpsus, vaid moraalne eeskuju, mis paneb iseloomu ja teod selgelt kooskõlla. 134. Nimeta Tacituse peamised teosed. Lühem teos: ,,Agricola" (oma äia Agricola elulugu, biograafiline ajalugu)
Ma märkasin, et tunni vii- • Edasilükatud tagajärgi saab tihti siduda valikut pakkuva avalduse või meeldetuletusega: mastel minutitel tõusis Anne kohalt ning jalutas oma kotiga klassi tagantotsast ukse juurde seisma. „Kui sa ei lõpeta tööd praegu, siis sa pead...“. See eeldab loomulikult, et õpilane on või- Ma nägin, kuidas klass teda vaatas, kui ta selle potentsiaalse väikese vastasseisu kulminatsioonile meline tööd tegema, ent on seda lihtsalt vältinud. Ühtegi õpilast ei tohiks kunagi sundida lähenes. Oli mu esimene tund selle 10. klassiga ja mind oli hoiatatud, et see on raske klass. Ma ära tegema etteantud ülesannete hulka, millega ta pole reaalselt võimeline toime tulema. vaatasin (koos klassiga) Anne’i poole, kes seal seisis. „Anne