Intervjuud otsustasin teha noorema täiskasvanuga ja ka vanuriga, kes on rohkem näinud ja teab ka rohkem. Tundus, et nii on huvitavam, kui üks on vanem ja teine on noorem. Need inimesed olid mu ema Kare ja mu vanaema Karmen. Mu töö koosneb kolmest osast ajaloolisest taustast, intervjuudest ja analüüsist. Oma tööga püüan näidata, et ajalugu on tõesti sündind ja inimesed mäletavad seda veel ning see ei unune neil iial. Tänusõnad annan ma kindlasti oma juhendajale Tiina Kullile, kes andis sihukese mõtte, et teha sel teema mini-uurimustöö ning kelle eestvedamisel sai see töö valmis. Veel tahan tänada ma oma intervjuueeritavaid Kare't ja Karmen'it, kellelt sain ma rohkem huvitavamaid teadmisi, kui õpikust. 3 AJALOOLINE TAUST Venemaal toimunud sündmused 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov
lennukus teda haaras. Peale nelja-aastast klaveristuudiumi sai Eugeni isast tema õpetaja. Kolmekümnendate algul lõi E. Kapp kaks ulatuslikumat helitööd: Trio (1930) ja sümfooniline poeem ,,Tasuja" (1931), mille ajendiks sai Bornhöhe samanimelise jutustuse eestlaste kangelaslik vabadusvõitlus. (Kõrvits 1964: 13-15) Oma esimese sümfoonilise poeemi pühendas Eugen Kapp ,,Estonia" orkestrile ning dirigendile R. Kullile. 1938. aastal loodud tantsusüidis kasutab Eugen peale eestilike elementide ka vene, poola ja hispaania rahvatantsule omaseid kujundeid. Eugen Kapp kirjutas muusika H. Visnapuu näidendile ,,Maa vabaduse eest". Paari aasta pärast valmis tema esimene muusikaline suurvorm - ballett ,,Kalevipoeg". Konservatooriumi lõpetades kirjutas Eugen muusika lastenäidendile ,,Kuus venda". Järgnevalt loob ta muusika kahele Shakespeare`i näidendile - ,,Palju kära ei millestki", ,,Veneetsia kaupmees" ning
annaabi.ee 
