kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatootjale teatud raha, et energiatootja saab arendada seda infrastruktuuri.
P. (1953). Eriloomakasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 388 lk. 5.Peterson, H. (2015). Eesti hobune on osa meie looduspärandist. [e-ajakiri] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.html ( 15.11.2015). 6.Randlaht, I. (2011). Eesti Hobune. Tallinn: Eesti hobuse kaitse ühing. 155 lk. 7.Sinikas, K. (2001). Eesti hobuse iseärasused. [e-ajakiri] http://www.esthorse.ee/index.php? id=eesti-hobuse-isearasused-(kulliki-sinikas)-88 (15.11.2015). 8.Tamsalu, H. (2001). Eesti hobuse välimik ja mõõtmed. Tartu: Eesti põllumajanduseülikool. 97 lk. 9.Värvuste kirjeldused. - Eesti hobuse kaitse ühing. [WWW] http://www.esthorse.ee/index.php?id=varvuste-kirjeldused (15.11.2015). 7
annaabi.ee 
