karjatamisperioodi lõpuni. Kogu maal ei olnud selle päeva toiduks vaid sealiha. Sel päeval söödi: sealiha, seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäeval kadunud, süüakse ikka tavapärast toitu ja ei peeta enam kinni rituaalidest, mis olid vanal-ajal. Suvistepüha- (liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni) tüdrukud ehtisid end kiigele minnes kullerkuppudest pärgadega. Kiigel jagati ka kaselehtedega värvitud mune. Tuppa toodi sel päeval kase- ja toomingaoksi ning kevadlilli. Kaseokste sissetoomisele eelnes suurkorrastus nii majas kui selle ümbruses. Pühade laupäeval käidi saunas. Toitude poolest sarnanes karjalaskepäev kevadpühadega. Valmistatavad toidud sel päeval olid: piima-tangusupp, piima-riisisupp, piima-mannaklimbisupp, kamakäkid, kamakört, kohupiimakotletid, kohupiima-rukkileivatoit, kohupiimajuust, sepik, kaerakile, karbid
kujutada, et on Aleksandriga. Hakkab siis rääkima suurest armastusest tuues igasuguste tunnete jaoks näiteid loodusest. Natukese aja pärast aga lausub, et Ekke ei ole Aleksander ja, et ta tegelikult käis poisse vaatamas kui tood töötasid, sest armastab Ekket. Ekke käsib vakka olla ja jätkab romantilise juttuga, räägib ka näites loo Noost ja Ellast ning nende armastusest, kuidas kui nad nelikümmend aastat olles abielus olnud küsib Ella hüljeküttilt Nooilt, et kas ta jäi rasedaks kullerkuppudest või temast, Noom vastab sul on neliteist last aga ikka ei ole taibanud oma raseduse põhjust, mille peale nad. naeravad. Igatahes peale jätkuvat romantikast ja sellest kuidas aramstus opüha nagu peegelpuhas järv metsas ütleb Elda Ekkele, et tal ei ole õrna aimugi millest Ekke siinpajatab nii kaua ja mainig, et kuuleb vaid ta häält ja on purjus. Hommikul kui päike juba kõrgel taevas lahkub Ekke jättes Elda kes on tõmbunud patjadesse.
annaabi.ee 
