Danae ja kullavihm: Danae oli Argose kuninga Akrisiose tütar. Tema isale ennustas oraakel, et tütar toob ilmale poja, kes tapab oma vanaisa, seetõttu paneb isa tütre vangikongi luku taha. Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks
Kõigi aegade kunstike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda tõi ilmale kaks muna, millest hiljem koorusid Helena, Klytaimestra, Kastor ja Polydeukas. Väga huvitav suhe oli Zeusil Danaega. Delfi oraakel oli Danae isale Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi ning seetõttu sulges ta oma tütre maaalusesse kambrisse, kuid Zeus tungis ka sinna kullavihmaks muundudes. Selle sündmuse tagajärjel sündis Danael poeg Perseus. Kui Perseus ilmale tuli käskis isa tütre koos pojaga karpi panna ja merre heita. Nad ujusid nii Seriphose saareni, kus neid päästis tavaline kalur. Siin poiss saigi täisealiseks. Hiljem armus saare kuningas tema emasse, kuid Danael ei olnud mingisuguseid tundeid tema vastu, Perseus kaitses oma ema ning kuningale see ei meeldinud. Ta ütles, et jätab Danae rahule ainult
kirjutanud riikide vahel. Väga oluliseks Esimese maailmasõja tulemuseks oli ka, et suur Nõukogude Liidu impeerium ütles lahti kapitalistlikust süsteemist, mis tähendas rahvusvahelise turu kahanemist. (Krinal 1995: 22-25) Kagu-Idas ja Kagu- Aasias haaras Jaapan endale suuri turge. Jaapani väliskaubandus kasvas sõjaeelse perioodiga võrreldes kolm korda ja tööstus- toodangu väärtus üle viie korra. Sõda oli Jaapani ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. (Krinal 1995: 159) 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda 1920-ndate alguses tahtsid enamik inimesi pärast raskeid sõja aastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid mitte kõikides riikides ei olnud see nii. Osad riigid, kes olid veel ilmasõjast toibumata, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbitannia, kogesid suurt majanduslikku kitsikust. (Adamson et al 2003: 59) Nii mõnelegi riigile oli Esimene maailmasõda tõukeks majanduse arendamisele. 1.3
annaabi.ee 
